Kõnnumaa maastikukaitseala looduse on kujundanud viimase mandrijää tegevus. Jääliustiku pealetungil kulutati ala tasasemaks ja madalamaks. Ligi 11 000‒12 000 aastat tagasi püsis mandrijää serv sulades siinsetel aladel pikemalt paigal, mistõttu said tekkida iseloomulikud mandrijää servamoodustised: oosid ehk vallseljakud, mõhnad ja otsamoreenid. Kujunes vahelduva maastikuga ala, kus asub Lääne-Eesti kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi (106,7 m), ning kõrguselt teisel kohal naabruses asuv Reevimägi (99 m). Servamoodustiste vahele on kujunenud laugasterohked rabad, millega külgnevad metsad ja väikesed niidualad.

Vaade Reevimäele aprill 2018. Foto: Maarika Männil
Vaade Reevimäele, üle mille minnes jõuab Paluküla Hiiemäele.  Foto: Maarika Männil


Veestik
Paluküla Hiiemägi on veelahkmeks Keila, Kasari ja Pärnu jõgikondadele, mistõttu kohtuvad siin ka Soome lahe, Väinamere ja Riia lahe vesikonna piirid. Keava raba idaservast saab alguse Vigala jõgi, mis on Kasari jõe suurim lisajõgi. Palasi rabast põhja pool, Ohekatku ja Paluküla külade vahelt algab Vigala jõe lisajõgi Kuusiku jõgi, mis ülemjooksul kannab Rõue jõe nime. Loosalu rabajärve lõuna osast voolab vesi Kädva oja kaudu Käru jõkke ning põhja poolt on järvest varjatud väljavool Keila jõkke.

Rabad on siin laugasterohked, mis on väga vanade rabade tunnuseks. Loosalu raba keskosas asub Eesti suurim rabajärv – Loosalu järv (35,04 ha), mis on kunagise jääpaisjärve jäänuk. Loosalu järvest 200 m kaugusele loodesse jääb Väike Loosalu järv (3,4 ha), mis on on tekkinud rabalaugaste ühinemisel.

Vaade rabalaukale aprillis 2018.  Foto: Maarika MännilVaade rabalaukale.  Foto: Maarika Männil


Rabad
Kõnnumaa maastikukaitsealal on kolm raba – Keava, Palasi ja Loosalu. Neist väikseim, kaitseala lõunaosas paiknev ümara kujuga Palasi ehk Lalli raba (597 ha), on saanud alguse siin kunagises nõos asunud järve kinnikasvamisest. Hiljem on raba laienenud ka ümbritsevale mineraalmaale. Järsu nõlvaga laukarikka raba turbakiht on kuni 5 meetrit.

Vaade Palasi ehk Lalli rabele. Foto: Mati Kose 

Vaade Palasi ehk Lalli rabele. Foto: Mati Kose 

Keava raba (1581 ha) paikneb kaitseala idaservas ning on osa suuremast Keava soostikust. Raba on põhja-lõuna suunaline, sest nii idast kui läänest piiravad seda oosid. Raba läbimõõt on 3 km, turbakihi paksus on  keskmiselt 3 m, kuid suurim sügavus üle 8 m. Soo keskosa on tekkinud järve soostumise, äärealad aga mineraalmaa soostumise tagajärjel. Keava rabas on huvipakkuvad, kuni saja meetrise läbimõõduga rabalehtrid, mille all on mineraalsaarekesed, kust vesi kiiresti neeldub.

Loosalu raba asub kaitseala lääneosas ning on 863 ha suurune. Ümara kujuga raba turbalasund on kuni 8 m paksune. Turba alt on leitud järvemuda, liivsavi ja kruusa, mis viitavad raba tekkele jääajajärgse paisjärve kinnikasvamisest. Raba keskel on 34,1 ha suurune Loosalu e. Kädva e. Venepele järv, mille sügavus on kuni 5 m.

Matkajad Loosalu raba laudteel mais 2018. Foto: Maarika Männil
Matkajad Loosalu raba laudteel. Foto: Maarika Männil

Metsad
Kõnnumaa maastikukaitsealal on kõige enam siirdesoo- ja rabametsi. Üle terve kaitseala leidub üksikute laikudena soostuvaid ja soolehtmetsi, mille tunnuseks on tavaliselt puid ümbritsevad tüvemättad ja metsa all olev rohke kõdunev puit. Kaitseala oluliseks loodusväärtuseks on vanad loodusmetsad, mida leidub väiksemate saludena üle terve kaitseala. Need on puutumatud või vähese inimmõjuga vanad metsad, kus leiavad elupaiku paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Laiguti üle kaitseala, kuid kõige enam Palasi rabast põhja pool ning Palukülas, leidub salumetsi, kus metsa alustaimestikus on kõrgekasvulised salutaimed või kõrrelised ja sõnajalad. Paluküla oosidel ja moreenküngastel leidub ka sürjametsi, kus valitsevaks puuliigiks on mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk ja lehtpuud.

 

Valgeselg kirjurähn. Foto: Marit Kivisild
Valgeselg kirjurähn. Foto: Marit Kivisild

Kaitsealune taimestik ja loomastik
Kaitseala taimestik on iseloomulik siinsetele raba-, metsa- ja niidukooslustele. Kaitse eesmärgiks on nende koosluste soontaimedest nimetatud turvastarn, kuninga-kuuskjalg, põdrajuure-soomukas ning orhideedest ainulehine soovalk, sookäpp, kaunis kuldking, kahkjaspunane sõrmkäpp ja harilik käoraamat. Sammaltaimedest läikiv kurdsirbik.

Kõnnumaa maastikukaitseala taimekooslused pakuvad elupaiku mitmekesisele loomastikule. Eriti palju on kaitstavaid haruldasi ja ohustatud linnuliike – näiteks  kaljukotkas, laanepüü, laululuik, metsis. Nimetamist väärib, et alal elutsevad ka järvekaur, sarvikpütt ja sookurg. Teistest loomaliikidest on kaitse-eesmärgiks nimetatud põhja-nahkhiir, tõmmulendlane, palukuklane ja suur-kuldtiib. Koos nimetatud liikide kaitsega saavad hoitud ka teised haruldased ja ohustatud taime-ja loomaliigid. 

Rüüt Mariti pilt

Rüüt. Foto: Marit Kivisild