Kaitsealast
Kõnnumaa maastikukaitseala loodi 27. juulil 2000, kui ühendati varem kaitse all olnud Keava mäed (alates 1961), Paluküla Hiiemäe kaitseala ja Loosalu järv (1964), Paluküla - Sillaotsa mandrijää servamoodustised (1973), Keava, Palasi ja Loosalu sookaitsealad (1981).
- Kaitseala eesmärgiks on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa servamoodustiste ja sealse rikkaliku elustiku, koosluste ja elupaigatüüpide kaitsmine.
- Kaitsealale jääv Paluküla Hiiemägi on Raplamaa ja kogu Lääne-Eesti kõrgeim pinnavorm. Künka absoluutne kõrgus on 106,7 m ja suhteline kõrgus 24‒29 m.
- Kaitsealustest liikidest elavad Kõnnumaa rabades mudatilder, rüüt, laululuik ja kaljukotkas. Haruldastest taimedest aga balti ja Russowi sõrmkäpp, soovalk, sookäpp, eesti soojumikas ja Lindbergi turbasammal.
- Kuivemates mineraalmaa elupaikades, näiteks Paluküla ümbruse metsades, on arvukalt palukuklasi oma kuhilpesadega. Tähelepanuväärsetest linnuliikidest asustavad metsi laanepüü, valgeselg-kirjurähn, musträhn, väänkael ja laanerähn.
- Kaitsealale jäävad muinsuskaitse all olevad muistse Keava linnuse linnamägi ja Linnaaluste muinasasula ala.
- Kaitseala kuulub üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja Kõnnumaa loodusala koosseisu, moodustades esimesest ligikaudu kolmandiku ja viimase territooriumist veidi üle poole.
- Kõnnumaa maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
