See on endisest merelahest kujunenud rannajärv. Järve nimi Preestri laht viitab, et kunagi ulatus vesi kirikuni, kust preester paadiga randa tuli. Nimi võib tuleneda ka tõsiasjast, et omal ajal oli järvest kalapüük lubatud vaid preestri toidulaua tarbeks. Järv on väga madal (alla poole meetri), mistõttu taimestikuvaba veepinda on vähe. Kuigi järv on valdavas osas roostunud, on ta siiani rannikumere kaladele tähtsaks koelmu- ja turgutusalaks. Vabaveelaikudega roostik pakub häid toitumis- ja varjumisvõimalusi lindudele. Mai- ja juuniöödel kostub roostikust hüübi sügavaid hüüdeid. Siin pesitsevad hallhani ja teised roolinnud. Roostikus leiavad varju sulgimise ajal praktiliselt lennuvõimetud veelinnud. Prästvike järve läänekaldal on kujunenud sõnajala alustaimestikuga sanglepalodu, mis on arvatud Eestis kaitset väärivate elupaikade hulka.