Kaitsealast
  • Nigula looduskaitseala moodustati 1957. aastal (2739 ha) ja algne kaitse-eesmärk oli säilitada raba ja metsa looduslikke komplekse ja organiseerida looduskaitseala ökoloogilste süsteemide uurimist. 
  • Tänapäeval on Nigula looduskaitseala  (6430,9 ha) eesmärgiks Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade, koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse. 
  • Nigula raba tekkis järve mültumisel. Tänini on jääaja järgsest veekogust alles jäänud väike jäänukjärv - Nigula ehk Järve järv (17 ha). 
  • Suurema osa kaitsealast (2342 ha) moodustab Lääne-Eesti tüüpi laukarikas raba ja Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikud liigirikkad loodusmetsad, mis moodustavad tänapäeva Eesti ühe suurema loodusmetsade laama (ligi 2000 ha). 
  • Nigula soostikku ilmestavad soosaared ehk kohalikus keeles "peaksid". 
  • Nigula raba kuulub maailma kõige põhjalikumalt uuritud looduslike soode hulka. 
  • Nigulas on tegeletud jõhvikasortide aretamise ja uurimisega. 
  • Kaitsealustest liikidest on tähelepanuväärsed väike-konnakotkas, must-toonekurg, rabapüü, metsis, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, rohunepp, kanakull, väike-laukhani, rukkirääk, herilaseviu, saarmas, suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib, virgiinia võtmehein, kummeli võtmehein, õrn tarn, laialehine nestik, sookäpp, kaunis kuldking, suur paelsammal, lainjas põikkupar, tamarisk-kariksammal, mugultorik.
  • Nigula kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA), kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari hulka, paikneb Põhja-Liivimaa linnualal ning loodus- ja linnualane üleeuroopalisse võrgustikku Natura 2000. 
  • Nigula looduskaitseala valitseja on Keskkonnaamet