Külastajale

Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba rohkete laugastega ning suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Lageraba piirab enamasti kitsas rabamännikuvöönd. Rabarinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetri võrra. Soo areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega, rabakooslused hakkasid kujunema umbes 4500 aastat tagasi. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv −Järve ehk Nigula järv.

Nigula soostikku ilmestavad rabasaared, neist neli moodustavad põhjalõunasuunalise saarte rea, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi
asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Põhjapoolseimal, Salupeaksi kõrgematel osadel, paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest
kliimaperioodist 5–6 tuhat aastat tagasi. Rabasaarte ümber levivad kitsa ribana siirdesookooslused. Nigula rabas on ka palju raskestiläbitavaid älvestikke.

Mudaälved Nigula rabas. Foto: Arne Ader