2022 Suvine kursus
Vilsandi ja Karula rahvuspargi noorte looduskaitsjate kursus Vilsandi rahvuspargis 2022
27.– 30. juunil toimus Vilsandi ja Karula noorte loodukaitsjate ühine laager Vilsandi rahvuspargis. 26 noort said nendel kuumadel päevadel ohtralt matkata ja teadmisi rahvuspargi kooslustest ning seal kasvavatest liikidest. Laagri peakorraldajaks oli Mahe Metsalu Vilsandi rahvuspargist, kaasa aitasid Helen Kivisild Karula rahvuspargist ning Mari Kala Põlvamaalt.
Esimesel päeval võtsid Karula noored ette pika sõidu Saaremaale. Saaremaa muuseumis nägime Salme viikingilaeva leide – imestamapanevalt hästi olid säilinud peenenet nikerdatud mõõga osad, mängunupud, helmed jm. Nägime oma silmaga, kuidas olid hauda kaasa pandud mõõgad muudetud ohutuks – et keegi vaenlane neid enam kasutada ei saaks. Muuseumi giid Heino Joandi maalis sõnadega pildi viikingite elust. Boonusena saime vaadata ka metsavendade näitust – mida kõike metsavennad piimanõudesse säilitamiseks varusid…. Alates luuletustest ja piltidest, arstiriistade, Marati roosa pesu ja sitsist kangasteni.
Õhtul avasime laagri, saime omavahel tuttavaks ning sissejuhatava loengu veelindudest pidas kunagine Vilsandi noor looduskaitsja Karl Jakob Toplaan.
Teisel päeval läksime Harilaiule. Nägime, milline näeb välja kõredele taastatud elupaik ning noori kõresid. Suur mändidest lagedaks raiutud ala oli kunagise maastikupildi taastamine. Nõukogude ajal istutatud männid korralikuks palgipuuks rannaalal ei kasvanudki, jäid jändrikeks. Nüüd on ruumi tagasi tulla ranniku ja loopealsete väiksemakasvulistel taimedel ja loodud lohkudes paljuneda kõredel. Kohtasime Harilaiul rand-ogaputke, aas-karukella, valget ja harilikku kukeharja ja teisi rannal ning loopealsel kasvajaid.
Harilaiul. Foto: Tuuli Hommik
Kõruse külas kena taastatud Kivestu tuuliku juures tassisime kambakesi kokku talvel maha võetud kadakaid, et loopealse taimedel oleks rohkem valgust ja võimalust kasvada. Tiina Ojala ja Johannes Kõdar tegid meid tuttavaks rikkaliku käpaliste maailmaga. Seal kasvas Karula kandi noortele tuttav soo-neiuvaip ja suur käopõll. Õitsesid kärbesõis, punane tolmpea, käoraamat, muguljuur, pruunikas pesajuur, väike käopõll – Saaremaa on käpaliste poolest tõeliselt rikas!
Käpaliste retk Kõruse külas. Foto: Tuuli Hommik
Päev jätkus Mihkli talumuuseumis. Mõnusalt jahedates ruumides valmistasime kadakast kuumaalust ning kohalikku toitu nimega pannikaap riivitud kartulist, sibulast ja suitsulihast.
Õhtul saime targemaks, kuidas looduses hakkama saada – mida metsa minnes kaasa võtta, kuidas toime tulla nii kuuma kui külmaga. Meid juhendas kaitseliitlane Leino Priimägi. Üllatusena selgus, et inimene vajab kuumaga sama palju vedelikku kui külmaga ning soolade taastamiseks on kasulik juua soolast vett. Seda me tegime ka õppimise ajal. Põnevust pakkus lõkke süütamine erinevatel viisidel: terasvilla ja patareiga, tulepulga, tampooni ja kasetohuga.
Laagri kolmandal päeval sõitsime Vilsandi saarele. Sel rekordiliselt kuumal päeval sai matkatud Margit Tätte juhatusel pea 18 km: Vilsandi vaatetorn, majamuuseum looduskaitse ajaloost, Vilsandi tuletorn ja Vesiloo. Saime teada, kuidas maitseb merikapsas ja näha nii rand-astert, rand-teelehte, rannikat, merihumurit, randkressi, meripuju kui sinerõigast. Nägime, millised taimed tulevad merest kerkivale maale kasvama esimesena. Vesiloo on üks eriline paik, justkui maailma otsas, kuhu pääseb läbi vee. Meres suplemine jahutas ja päikesepistet ei saanud keegi. Saime kohe praktiliselt proovida, kuidas jääda ellu looduses kuuma ilmaga. Veepudel, peakate ja hele pikk riietus olid hädavajalikud.
Lõkkeõhtul grillisime vorste ning küpsetasime kartuleid, eriliseks muutis õhtu Jaan Tätte oma laulude ja lugudega. Laagri viimasel õhtul ei kiirustanud magama keegi.
Neljanda päeva varahommikul vaatlesime veelinde Vaika saartel ja Vilsandi tuletorni ümbruses. Karl Jakob Toplaane asjatundlik silm märkas ja kõrv kuulis pea 40 liiki. Hommikupuder valmis lõkkel, pakiti kokku telklaager ning asuti tagasiteele. Kihelkonna kooli juures anti tunnistused ning laagri lõpus võeti maha Vilsandi ja Karula rahvuspargi lipud ning oli aeg asuda koduteele.
Oli väga mõnus suviselt kuum laager koos toreda seltskonnaga. Aituma lahketele võõrustajatele ja teadjatele retkejuhtidele! Uued paigad, teadmised, kogemused ja sõbrad – neli päeva möödusid kiirelt!