2025 suveseminar Alutaguse Soomaa
Alutaguse rahvuspargi noore looduskaitsja kursus: Junior Ranger 2025, toimus 8.-11. juulil. Soomaa ja Alutaguse rahvusparkide läheduses elavad noored kogunesid ühislaagrisse, mille läbivaks teemaks oli kliimamuutustega kohanemine. Alustasime Iisaku looduskeskuses, et saada rahvusparkidest esmane ülevaade ja teha omavahel tutvust. Peale seda käisime Tärivere mäel vaatetornis ja lendorava teemalisel õpperajal, kust lahkusime uute teadmistega, milline on lendoravatele sobiv mets ja et lendoravate kaitse tagab elupaiga veel väga paljudele teistele liikidele. Heitnud vaatetornist pilgu üle Alutagusemaa sõitsime Jõuga järvede äärde. Tutvusime Vadjalaste kääbaskalmistuga ja oosi kaisus olevate järvedega. Arutasime, mis võiks põhjustada järvevee hägustumist ning veepeegli kattumist õõtsikuga. Järgmiseks astusime mööda pikka serpentiini enam kui 120 m kõrgusele, „Estonia“ põlevkivikaevanduse aherainemäele. Arutasime, kuidas on omavahel seotud kaevandamine ja tarbimine, milliseid nähtavaid ja nähtamatuid mõjusid ülemäärane tarbimine põhjustab, ning kas see kõik on ka kuidagi kliimaga seotud. Õhtupooliku täitsime praktiliste tegevustega Tagavälja talus. Valmistasime ise taluaia andidest õhtusöögi ja tutvusime talu puisniidu ning loomadega. Öö saabus lõbusate tutvumismängude, loodusvaatluste sisestamise ning aktiivse suhtlemisele saatel.
Teekonnal Estonia aherainemäe vaateplatvormile. Foto: Anne-Ly Feršel
Teisel päeval matkasime Selisoos ja RMK spetsialist Margus Pensa abil saime teada kuidas on soo inimtegevuse tõttu muutunud ja kuidas teadlased määravad puude, metsa ja raba vanust. Peale sood külastame Iisaku muuseumi, tutvudes piirkonna vanema ajalooga. Pärast seda ootas meid Peipsi järve kaldal Keskkonnaameti ennetustöö spetsialist Margit Turb, kes näitas tänapäevaste rakenduste kasutamise võimalusi taimede, loomade tuvastamiseks ja maastikul orienteerumiseks. Pärast õhtusööki jagas Vahur Sepp meiega oma põnevaid lugusid loomadest ja pani meie teadmised metsaelanikest proovile. Päev lõppes võrkpallimängu, taimede määramise ning loodusvaatluste salvestamisega.
Turba ja sammalde uurimine Selisoos. Foto: Anne-Ly Feršel
Kolmas päev jätkus vihmasajus. Alutaguse rahvuspargi hubases külastuskeskuses täiendasime oma teadmisi piirkonna loodusest ja kultuuripärandist. Rannapungerjal kohtusime Narva Noorte Meremeeste klubi laagrilastega. Ühiselt tegutsedes kinnistus rahvaste sõprus. Mängisime rahvastepalli, sõime ja purjetasime. Jagasime vastastiku tarkuseteri meremehe sõlmedest, kaladest ja kalastusreeglitest ning nendest kes elavad veepinna all. Õhtul tegime ühiselt leiba ning puhkasime pikast päevast, nautides lõbusaid etteasteid kuulsate muinasjuttude ainetel.
"Kuldkala" ja "Kolm karu" teatrietendused lavastati ja võeti vaatajate poolt väga hästi vastu. Foto: Anne-Ly Feršel
Neljas päev algas laagri kokku pakkimisega, ning sõitsime vaatama, milline näeb välja üks siirdesoo Ida-Eestis. Tähelepanu köitsid kollaste õitega vesiherned, rohked tarnad ja rabakad, kümned sõrmkäpad. Meeltesse jäi suur vaikus soos, lõhnav ja lämbe metsatee, metsmaasikad ning pikk kulgemine kriivadel. Rännak ajas tagasi, külma, jää aja järgsesse aega, mil loodetuul kandis kokku liivateri, moodustades pikki, Kirde-Edela suunalisi luitevalle, millest kujunes sisemaine luitestik. Laagri lõpetasime looduskeskuses pannes oma uued teadmised mänguliselt proovile. Seejärel said kõik osalemist tõendava tunnistuse. On aeg lahku minna. Head teed teile head kaaslased!
Kolmekeelset kursust juhendasid Keskkonnaametist Anne-Ly Feršel, Mariia Smelska, Maigi Säinas ning Margit Turb.