Kurtna järvestikus jätkub veetasemete aastakümneid kestnud kõikumine ja alanemine, mis ohustab järvi ja nende elustikku ning võib viia loodusdirektiivi järveelupaikade lõpliku hävinemiseni. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja, mis põhjustab järvede veetasemete kõikumist, määrata järve ja selle elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning selgitada välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks.

Selle saavutamiseks:
1. selgitatakse komplekselt välja järvede veetasemete kõikumist põhjustavad looduslikud ja inimtekkelised mõjurid ning nende ulatus ja osakaal kõigi teadaolevate mõjutegurite hulgas, koostades selleks Virumaa hüdrogeoloogiline mudeli alusel tervet Kurtna järvestikku hõlmav hüdrogeoloogiline püsimudel;
2. määratakase enim ohustatud Natura ala loodusdirektiivi järvedele nende elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetase ja lubatav veetaseme kõikumise vahemik;
3. selgitatakse välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks kõikumisi põhjustavate mõjutegurite koosmõjul.

Enim ohustatud on liiva-alade vähetoitelised järved: Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Liivjärv, Kurtna Linajärv, Martiska järv, Saarejärv, Valgejärv, Kurtna Väike Linajärv) kogupindalaga 37,3 ha ja esinduslikkusega A-C. Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised (oligotroofsed), kuid sellesse elupaigatüüpi kuulub ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelisi (semidüstroofseid) järvi. Nende järvede vesi sisaldab vähe mineraalaineid ja vähe kuni mõõdukalt humiinaineid, madal on ka biogeensete elementide sisaldus. Vähese karbonaatide sisalduse tõttu on järved pehmeveelised. Kallas ja kaldavöönd on valdavalt liivane, semidüstroofsetel järvedel kohati turbane. Kõrgekasvulisi kaldaveetaimi on vähe või need puuduvad hoopis. Tegemist on vähelevinud järvetüübiga ning neist võib võrreldes teiste järveelupaikadega leida enim looduskaitsealuseid soontaimi, näiteks vesilobeelia (Lobelia dortmanna), muda- ja järvlahnarohi (Isoetes lacustris, I. echinospora), lamedalehine ja ujuv jõgitakjas (Sparganium angustifolium, S. gramineum), väike vesikupp (Nuphar pumila) ja vahelduvaõiene vesikuusk (Myriophyllum alterniflorum).

Uuringu tutvustamine 30.01.2018

Marko Vainu tutvustas Eestis haruldaste vähetoiteliste järvede seisundit: ettekanne

Jaanus Terasmaa tutvustas projekti tegevusi: ettekanne

Argo Jõeleht tutvustas hüdrogeoloogilist mudelit