Sel aastal täitub 30 aastat kolme Eesti rahvuspargi – Vilsandi, Karula ja Soomaa – loomisest. Tähtpäeva puhul antakse nimetatud rahvusparkidest välja ka kolm eriilmelist teost. Raamatut „Pildikesi Karula rahvuspargist“ sai imetleda 2. juunil Ähijärvel toimunud esitlusel, Soomaa rahvuspargist kõnelev köide „33 lugu Soomaalt“ aga toodi autorite, soomaalaste ja huviliste ette 25. juunil Sandra külas, Käära talus toimunud esitlusel.

Soomaa rahvuspargi sünnipäevaks ilmunud raamat kätkeb endas lugusid seitsmeteistkümnelt autorilt, kelle hulgas on nii põliseid soomaalasi, loodusteadlasi kui ka teisi, kelle elus Soomaa erilist rolli on mänginud. Üle kahesaja lehekülje on kirja saanud isiklikke meenutusi, lugusid Soomaa inimestest ja paikadest, aga ka teaduslikumaid kirjatükke. Lisaks kirjutatule on raamatus uuemaid ja vanemaid fotosid nii Soomaa maastikest kui ka inimestest. Koostajatel on olnud suur au ja rõõm võimalusest kasutada teoses ka Fred Jüssi lummavaid ülesvõtteid piirkonnast. 

Raamatu valmimisel on oluline roll olnud mitmel Soomaa rahvuspargi elanikul. Neist üks tähelepanuväärsemaid on Aino Saarla – viiendat põlve soomaalane, kelle sulest on raamatusse jõudnud kaheksa lugu. Just Aino kodutalus Kääral toimus ka raamatu esitlus. Käära on endine metsavahikoht Sandra küla südames, kust on Sandra suurtalu asemele linnulennult 1,5 kilomeetrit ning endise Piilu talu juurde umbes kilomeeter. 

Raamatuesitlusele tulnud saidki esmalt ette võtta retke Piilu maadele. Talu on tühjaks jäänud aastakümneid tagasi. Piilu algsed elanikud pärinesid Sandra suurtalu pererahva järeltulijate hulgast ning kandsid Sanderite nime. Raamatuski nimetatud Marie Linnas on möödunud sajandi teises pooles kirja pandud Sandra küla loos värvikalt kirjeldanud 1923. aastal aset leidnud Piilu peretütre ja ülesvoolu asuva Poldi talu perenaise venna pulma, mis kestis ühtejärge kolm päeva ning mida peeti mõlemas talus. Nagu paljude endiste talude, nii ka Piilu talu saatus on olnud nukker. Pererahvas küüditati võõrvõimu poolt ning uued elanikud vaheldusid kuni hoonete hävimiseni. Tänaseks annavad endisest elust aimu veel vaid suured õue- ja jändrikud viljapuud. Käära talu saatus on aga olnud oluliselt rõõmsam. Seal toimetavad endiselt koos mitu põlvkonda põliseid soomaalasi – ennist mainitud Aino Saarla ja tema kaasa koos lastega. Aino on aga Heljo Saarla tütar ja on pärinud oma ema sõnaosavuse ning armastuse pärandi säilitamise vastu. Heljo Saarla pani oma eluajal kirja palju-palju lugusid, millest nii mõnigi on ka äsja ilmunud raamatus avaldatud.

Teine oluline soomaalane, kelle kirjutisi ja joonistusi uues teoses avaldatud, on Kõpu kandist pärit Edu Kuill. Esitlusel olnud said osa Edu põnevatest seiklustest ja mahlakatest mälestustest. Edu on ka tuntud pillimees ja laulukirjutaja ning nii ei puudunud muusika ka raamatuesitluselt. Kõik said muuhulgas koos laulda juba omalaadseks Soomaa hümniks kujunenud lugu „Vesi“.

Üheskoos tõdeti, et raamat „33 lugu Soomaalt“ on üks väärt teos, mis seob oma kaante vahele väga erinevaid lugusid, mälestusi ja pilte, aga nagu ikka on see vaid omamoodi jäämäe tipp ning sääraseid raamatuid saaks ja tuleks välja anda veel mitmeid-mitmeid. Kuna Soomaa raamatut raamatupoodidest ei leia, tehakse see lähiajal ka virtuaalselt kättesaadavaks.