Väikekiskjate jahi piloteerimisest Matsalu rahvuspargis

Esmased tulemused väikekiskjate jahi piloteerimisest Matsalu rahvuspargis.

2023. aasta kevadel jälgiti rannaniitudel pesitsevate kahlajate (ehk niidukahlajate) paaride arvu ja pesade koorumisedukust kuuel Matsalu rahvuspargis asuval LIFE-IP projekti Loodusrikas Eesti projektialal. Pesade aladeülene koorumisedukus oli 27%, mis on kõrgem kui varasematel aastatel ja näitab, et Matsalus ollakse niidukahlajate käekäigu parandamisega õigel teel.

Niidurüdi poeg. Foto: T. Kaasiku.

Kahlajad on rändlinnud, kes veedavad Eestis vaid mõne kuu oma aastaringist, tulles siia pesitsema. Siin on nende ülesandeks kindlustada järelkasv ja seega liigi kohaliku asurkonna püsimine. Praegusel hetkel ei ole aga mitme liigi puhul asurkonna säilimine kindlustatud: nii on näiteks niidurüdi, tutkas ja tikutaja arvatud arvukuse langustrendi põhjal Eesti punases nimestikus ohustatud liikide hulka. Kuna on näidatud, et kõrge pesarüüste on väga oluline niidukahlajate käekäiku otseselt mõjutav tegur, jälgitakse pesade koorumisedukust valitud rannaniitudel juba kuuel järjestikusel aastal, neist viimasel kolmel projekti välitööde raames.

Peamisteks niidukahlajate pesade rüüstajateks on imetajatest väikekiskjad, enim rebane. Tõenäoliselt on selline saak- ja röövlooma suhte paigast nihkumine põhjustatud maastikumuutustest ja väikekiskjate kõrgest arvukusest, mille taga võib näha inimmõju – nende liikide populatsioonidel ei ole praegu olulisi piirajaid. Seetõttu on projekti tegevuste hulgas ka kolmeaastane pilootprojekt, mille käigus vähendatakse linnustikule olulistel rannaniitudel küttimise abil väikekiskjate arvukust ning jälgitakse selle tegevuse mõju pesade koorumisedukusele. Väikekiskjate jahti koordineerib projektis Eesti Jahimeeste Selts, Matsalu rahvuspargis võtsid küttimisest osa Haapsalu, Tuudi ja Massu jahiseltsi kuuluvad jahimehed. 2023. aasta talv oli teine jahihooaeg, kokku kütiti Matsalu rahvuspargis asuvatel uuringualadel 26 rebast, 9 šaakalit ja 39 kährikut. Projekt kestab ka veel kolmandat aastat, seega on allpool välja toodud väikekiskjate arvukuse vähendamise pilootprojekti esialgsed tulemused.

Tartu ülikooli magistrant Amaranta Adojaan leitud pesa haudestaadiumit määramas. Teisel pildil on umbes seitse päeva hautud niidurüdi muna. Foto: Art Villem Adojaan.

Jahi tulemuslikkuse seiret viib läbi Tartu ülikool. Just Matsalu uuringualade andmed on kõige lootustandvamad - jahiaastatel on pesade päevane ellujäämus üldiselt kõrgem kui enne küttimist. Matsalu jahialal (koosneb Keemu ja Salmi niitudest), kus koorumisedukuse tulemused olid eelmisel aastal kõrgemad, oli siis ka tugevam küttimissurve. Sel aastal jäid alal pesarüüstajatena rajakaameratesse šaakal ja mäger. Haeska jahialal (koosneb Haeska ja Saardu niidust) kütiti sel aastal rohkem, paranes ka koorumisedukus, mis jõudis väga hea tulemuseni - 64%. See on läbi aastate paremuselt teine koorumisedukus, mis seirajatel kõikide alade peale registreerida on õnnestunud. Põgari-Sassi niit oli varem uuringusse kaasatud kontrollalana, aga kuna ka seal on kahel aastal edukalt jahti peetud ja küttimise andmed edastatud, lisandus see nüüd jahialade hulka. Põgari-Sassi niidul koorus meie andmetel 47% protsenti pesadest, mis on samuti üle selle piiri, mil lindudel koorub piisavalt tibusid, et asurkonda säilitada. Igas piirkonnas on ka kontrollala, mis peaks aitama jälgida loomulikku aastate vahelist erinevust röövluskoormuses. Matsalu piirkonna kontrollalal Rooglaiul kolme aasta jooksul koorumisedukuses olulisi muutusi toimunud ei ole, mis võimaldab julgemalt väita, et jahipidamine on tõesti pesade rüüstekoormuse vähenemise taga.

Rebane. Foto: T. Kaasiku

Suur tänu kõigile projektis osalevatele jahimeestele, maaomanikele ja maahooldajatele ning Keskkonnaameti spetsialistidele!

Tekst: Triin Kaasiku, Tartu ülikool