Kui mõelda Soomaale ja suurveele, siis esimese inimesena võib paljudele meenuda Algis Martsoo, kes pole küll teab mis vana mees, aga kes on oma Soomaa-elu jooksul siiski väga keskendunult viiendale aastaajale tähelepanu pööranud ja oma teadmisi ka lahkelt jaganud. 

Algise näited põhinevad Riisa külas, Halliste jões paikneva veemõõduposti ehk Riisa hüdromeetriajaama mõõtetulemustel. Seal on veetaset mõõdetud juba 20. sajandi algusest ja nii annavad sealt kogutud andmed huvitava tagasivaate veetõusudele ja -langustele pika perioodi jooksul. 

Kuidas Riisa veemõõdupunkti nullpunkt omal ajal otsustati, Algis Martsoo ei tea. Nii et millist veetõusu suurveeks pidada saab, sõltub kohast ja ehk ka arvajast. Kas suurvesi on käes kohe kui üks või teine jõgi oma sängist väljub? Algis Martsoo hindab, et kui vesi tõuseb Riisa veemõõduposti nullpunktist enam kui 150 cm, siis on tegemist suurveega. Nende mõõtetulemuste põhjal saab öelda, et Soomaa kõige üleujutusterohkem aasta on seni olnud 1928 ning kõige kuivem 2014. 

Loodusolud mõjutavad soomaalase elu teiste piirkondadega võrreldes tänagi keskmisest enam. Sada aastat tagasi sõltus inimene loodusest aga vägagi suurel määral – pea kõik eluks vajalik kasvatati ja valmistati ju ise. Suurvee kui erilise loodusnähuga oskasid soomaalased toime tulla, tehes selleks ettevalmistusi ning kutsudes veetõusu hellitavalt isegi külaliseks. Kui aga jõed tõusid üle kallaste mitmel korral aastas, oli olukord keerulisem. Veerohkuse poolest ajalukku läinud 1928. aastal tõusis ja langes suurvesi kevadest alates aasta lõpuni enam kui kümnel korral rikkudes saagi, heinateo jm. Seevastu 2014. aastal tõusis vesi vaid õige pisut aasta alguses ning kergelt ka aasta lõpus. Sedalaadi aastad on Soomaal olnud seni pigem haruldased.

Oleme harjunud mõtlema, et suurvesi on miski, mida saab Soomaal kogeda kevaditi. Viimased aastakümned on ka siia toonud muutuse. Kui varasemalt tõusis vesi Riisa veemõõdupostis pea eranditult märtsikuu lõpus või aprilli alguses, siis viimased 30 aastat on aasta kõrgeim üleujutus esinenud pigem talvekuudel. Miks on suurvee esinemine sel moel muutunud, saab praegu vaid spekuleerida, aga küllap mängivad siin rolli ebastabiilsemaks muutunud talved, mil lumi võib talve jooksul mitu korda sulada ja uuesti maha sadada. Nii ei ole kevadel varasemaga võrreldes sama palju lund, mis korraga ära sulaks. Sellegi talve jooksul on küllalt varakult maha sadanud lumi korra sulada jõudnud, suurvee tekitanud ja siis taas jäätunud. 
Elu Soomaal kulgeb ikka omasoodu, looduse iseärasustega arvestades, leppides ja neid armastades.

Möödunud aastal käivitus Soomaal jutupäevade sari, mille eesmärgiks on tuua kokku nii tänaseid soomaalasi ja ka neid, kes selle piirkonnaga on kunagi kokku puutunud. Õdusas vestlusringis on ette võetud mitmeid Soomaa elu puudutavaid teemasid alates korilusest ja kooliteest ning lõpetades suurveega.