Matsalu rahvuspargis asuvat merelindude pesitsuskolooniat Kakrarahul on tänaseks suuremate pausideta uuritud juba ligi 60 aastat. See on enneolematult väärtuslik pikaajaline andmekogu, mis aitab paremini mõista merelindude bioloogiat, aga ka keskkonnamuutuste mõju merelindudele. Nende mõjude mõistmine on merelindude paremaks kaitseks kriitilise tähtsusega, sest kliimamuutuste, merereostuse laia leviku ning elupaikade kao tulemusena on merelinnud üheks ohustatumaks liikide rühmaks kogu maailmas.

Kalakajaka poeg. Foto: Tuul Sepp

Matsalu kalakajakate uurimist alustas Sven Onno 1960ndatel. Tema eestvõtmisel käivitati 70ndate aastate keskpaigas ka mastaapne merelindude rõngastamise projekt „Larus“, mille tulemusena rõngastati Väinamere ja Saaremaa ranniku piirkonnas arvukate assistentide abiga sadu ja tuhandeid tibusid ning vanalinde. Peale Sven Onno hukkumist välitöödel jätkas Matsalu merelindude uurimist Eesti Maaülikooli teadlane Kalev Rattiste, fookusega Kakrarahul pesitseval kalakajakakoloonial. Kui Kalev mõned aastad tagasi pensionile läks, tekkis koloonia uurimisel paari aastane auk. Nüüdseks on teadlased Kakrarahul tagasi ning koos Prantsusmaalt tulnud noore teadlase Jeffrey Carbillet juhtimisel on viimased kaks aastat Matsalu kalakajakad taas maailmateadusesse panustamas. Suure tõenäosusega saab Eesti Teadusagentuuri rahastuse toel uurimistööd jätkata ka järgmisel viiel aastal.

Tuul Sepp rõngastamas Foto: Säde Sepp

Kakrarahu kalakajakatel on teadusele olnud nii mõndagi öelda. Nende abil on uuritud näiteks selliste tunnuste nagu kehasuurus, munemise algusaja ja eluiga päritavust, aga ka sigimisedukuse seoseid ellujäämisega. Töörühmas valminud uuringud on näidanud, et kui kalakajakad peavad vananedes „valima“, kas panustada piiratud ressursid sigimisedusse või enda tervisesse, eelistavad nad viimast – enda tervis hoitakse korras kõrge vanuseni, samal ajal kui sigimiseduga seotud näitajad vähehaaval alla käivad. 2022. aasta kevadel viidi läbi suur eksperiment, kus uuriti munemise ajal reostunud piirkonnast pärit kala söömise mõju kooruvate tibude tervisele ning näidati, et vanemate poolt sisse söödud reoainetega saastunud toit mõjutab poegade kasvu ning tervist. Loodetavasti need tulemused aitavad paika panna paremad regulatsioonid merekeskkonna puhtamana hoidmiseks ja merelindude kaitseks.

Kakrarahu pesitsuskoloonia on-aasta-aastalt kasvanud. Kui paarkümmend aasta tagasi oli kajakapesi laiul mõned sajad, siis nüüd on tuhande kalakajaka pesa piir ammu selja taha jäänud. Lisandub ka teiste liikide pesasid – üha rohkem on laiul kühmnokk-luiki, hõbekajakaid, tiirusid ja erinevaid parte. Miks linnud Kakrarahule kogunevad, pole teada. Teadlaste hüpotees on, et see on üks väheseid heas seisus pesitsusalasid, mis merelindudele veel alles on jäänud. Edasised uurimused võiksid sellele, aga loodetavasti ka paljudele teistele küsimustele, vastuseid tuua. 

Uurimisrühm Kakrarahul Foto: Uku Kreitsberg