Kokkuvõte 2024. a liigikaitselistest töödest Matsalu rahvuspargis

Autor:

Ilona Lepik

Roheka õõskeele seire Matsalus toimus sel aastal 2. juulil. Kevad oli ebatavaliselt varane, mistõttu tehti seda varem, kui tavaliselt. Leiti 50 isendit, mis kasvasid üsna hajusalt kogu alal. Arvestades, et otsijaid oli tänavu vähem ja aeg, mis kulutati, oli enam-vähem sama, mis alati, siis on see rahuldav tulemus. Seiret on iga-aastaselt tehtud nüüdseks 12 korda. Seire näitab, et Matsalu õõskeele asurkonnas on kõrgema ja madalama arvukusega aastate vaheldumine. Otsest arvukuse langustrendi seire ei näita. Viimase kahe aasta madala arvukuse põhjuseks võivad olla ebatavaliselt kuivad kevaded. Edaspidine seire loodetavasti annab jälle kõrgema arvukusega tulemusi. Õõskeele isendite hajutatud esinemine suurel alal on kindlasti märk elupaiga sobivusest. 

Pilt, millel on kujutatud tekst, kuvatõmmis, Font, number

Kirjeldus on genereeritud automaatselt

Kõredel oli hea aasta Kumari laiul. Kevadine külastus jäi natuke hiliseks, mistõttu ei õnnestunud loendada koetud kudunööre, kuid kulleste paiknemise põhjal võib öelda, et vähemalt neli kudunööri oli kindlasti koetud. Kevad oli kuivavõitu ja oht sigimisveekogu ärakuivamisele oli suur, kuid suve lõpus kohatud arvukad väikesed kõred tõestasid, et sel aastal õnnestus Kumaril kõredel edukalt sigida. 

Pilt, millel on kujutatud õues, taim, konn, maapind

Kirjeldus on genereeritud automaatselt
Kõre sigimine. Martha Katariina Luigujõe

Osa Kumari kõresid kasvatati üles Penijõe kasvatuskeskuses ning viidi tagasi Kumarile. Ka Saastnas toimus kõre sigimine, kuid sealne veekogu on väga madal ja kuivab kiiresti. Keskuse toel ja ka veekogu lisaveega alalhoidmise abil sai selleaastaseid kõresid ikkagi piirkonda juurde tuua. Asurkonna edasise püsimiseks ning arvukuse tõusuks on vaja avatumat maastikku ning rohkem sobivaid sigimisveekogusid. Selles suunas töö käib. Kõrede kasvatamisega Penijõe keskuses said huvilised sel suvel tutvuda Lihula kohvikute päeval.

Eestimaa Looduse Fondil on Matsalu loodusfilmide festivali ajal igal aastal kusagil Matsalu piirkonnas olnud talgud. Nii ka sel aastal. Puhastati võsast punase tolmpea kasvuala. Punane tolmpea on üks kaunimaid, kuid ka üsna harva esinevaid käpaliseliike. Punane tolmpea armastab kasvada hõredates kuivemates puistutes. Ohuks on tiheda võsa pealetung ning ka pikaaegne väga tugev karjatamiskoormus. Matsalu rahvuspargi leiukohas on punane tolmpea seni olnud küllaltki heas seisus. Võsa laialdasem eemaldamine ning puistu hõrendamine aitab kaasa liigile sobiva kasvukoha laienemisele.

Märksõnad