25. juunil toimus Haanja looduspargis Kavadi järvel kolmandat korda kalapüügivõistlus Kavadi Kuurits. Kuuritsaga kalade püüdmise teadmisi ja oskusi antakse edasi isalt pojale, see on osake kohalikust kultuuripärandist. Ka järve omapära tundmine on seejuures oluline. 

Võistlusel osales 19 neljaliikmelist võistkonda. Kuuritsad, millega kalu püüti, olid eri tegumoega. Enamik neist käisid kokku kui liigendnuga. Seevastu Pedja jõe ääres tehtud kuurits nägi välja kui ree jalased – paindumatu ja valmistatud võimsatest kuusejuurtest. 

Meie esivanemad olid tugevad ja sitked. Ka kuuritsaga püük pole oma olemuselt lihtne. Mehed ronisid vööni vette muda, taimede, okste, kaanide sekka. Kolm meest liigutasid püügivahendit edasi ning üks hirmutas neile kalu ette. Õnneks oli vees soojem kui kuival maal. Tunnike vees müttamist ei pannud külmagi tundma. Isegi võistkond Veepelgurid said vee kartusest üle ronides maskide, kinnaste ja kaitsmetega varustatult järve ning tund hiljem kuivale maale tagasi.

Kavadi Kuurits 2023 võitja oli sel korral spordiklubi Byakko, kelle saak oli 4,3 kg. Neil õnnestus püüda ka kõige suurem, 0,65 kg kaaluv haug. Kõigi võistkondade peale kokku püüti 25,5 kg kalu. Saagi hulgas oli esindatud 7 kalaliiki: haug, ahven, särg, roosärg, nurg, latikas, kiisk.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialistid jagasid loodushoidliku kalastamise töötoas teavet kalade püügikeeluaegade ja alammõõtude kohta.

Kui järvest jäi kalasaak kesiseks, siis Keskkonnaameti siniselt linalt jagus kalapüüdmise rõõmu lastele terveks päevaks. Võis näha ka kultuuripärandi edasiandmise hetke, kus nelja-aastane laps püüdis ja pool suguvõsa andis kõrvalt näpunäiteid. 

Kuurits oli tuntud Ida-Euroopas ning eriti slaavlaste aladel. Eestis on püütud selle püügivahendiga idapoolses osas, kuid kadus suuremalt jaolt kasutuselt 20. sajandi keskpaiku.

Võistlust Kavadi Kuurits korraldas Uue-Saaluse külaselts. Videoülevaate toimunud võistlusest leiab veebilingilt.