Alutaguse rahvuspargi kolmas sünnipäev

24. novembril on Alutaguse rahvuspargi kolmas sünnipäev. 
Alutaguse rahvuspargis hoitakse ja tutvustatakse Ida-Eestile omaseid ulatuslikke soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning kultuuripärandit. 
•    Alutaguse rahvuspark moodustati 11 kaitseala põhjal – Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Iisaku, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala.
•    Siin asuvad lendorava ja must-toonekure elupaigad. Kohata võib viit kotkaliiki, habekakku ja rabapistrikku. Soodes pesitsevad sookahlajad nagu mudatilder, rüüt, väikekoovitaja, mudanepp ja kanalistest haruldane rabapüü.
•    Eesti soostikest suurim on rahvuspargis asuv Puhatu soostik. Puhatu servas asuva Poruni jõe kaldail kasvab väärtuslikke põlismetsailmelisi metsi. Puhatu ja Agusalu soostik on üks viimaseid suuri siirdesooalasid Eestis ning siin asuvad ka Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad. Kriivad vahelduvad järsult väikeste sooaladega, moodustades soostikes viirulisi maastikumustreid.
•    Kurtna mõhnastik ligi 40 järvega on Eesti suurima järvede tihedusega maastik. Järvede seas on eriti väärtuslikke, haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.
•    Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid on Mäetaguse tammik, kus kasvavad kuni 300 aastat vanad, laia võraga ja elustikurikkad puud.
•    Alutaguse rahvuspark on piiriala, kus sajandite jooksul on kohtunud eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. Kuni 14. sajandini elasid piirkonnas põhiliselt vadjalased. Aja jooksul seguneti Narva jõe ääres venelastega ja Alutaguse südames eestlastega.

Põhjalikuma info Alutaguse rahvuspargi kohta leiad kodulehelt. Vaata ka rahvuspargi loodust ja kultuuripärandit tutvustavat filmi.

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja leiad riigiteatajast.