Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad. Märgalade päeva plakat 2023 

Märgalade kuivendamine ja inimese soovi järgi ümber kujundamine on rikkunud neist paljude loomulikku looduslikku seisundit. Kuivendamine vähendab elurikkust, suurendab kasvuhoonegaaside lendumist ja vähendab hüvesid, mida märgalad meile loovad. Hilisemad taastamistööd on aeganõudvad ja kulukad, kuid aitavad kaasa koosluste tervenemisele ning looduslähedase seisundi taastumisele. Ühiselt pingutavad märgalade taastamistöödel mitmed teadus – ja riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid, ettevõtted, maaomanikud ja vabatahtlikud.

Mida märgalade taastamiseks tehakse? 
Ranna- ja luhaniitudel eemaldatakse võsa, suletakse kraavid, tuuakse alale pilliroogu ja teisi taimi sööma lambad või veised ning rajatakse madalaid lompe kahepaiksete kudemiseks. Rannaniitusid on meil eelkõige Lääne-Eestis Vilsandi, Matsalu, Käina-Kassari piirkonnas.
Kaitsealustes soodes aetakse kinni kuivenduskraavid ning vajadusel eemaldatakse soode servaalalt puid. Need tõstavad veetaset, sest soo on loomupoolest märg kooslus.  Taastamistöid on tehtud nii Alutaguse, Endla, Alam-Pedja kui Soomaa soodes. 
Jõgedel eemaldatakse paisud, et taastada vaba vee ning kalade liikumine. Mahukaks ja ulatusliku mõjuga tööks oli Sindi paisu eemaldamine. 
Alam-Pedja looduskaitsealal taastati mitmete vanajõgede ehk sootide ühendus Emajõega ning puhastati luhtasid võsast, et kaladel oleks paremad võimalused kudemiseks.

Heas looduslikus seisundis märgalad loovad märkamatult meile eluks vajalikku. Kasutame nende loodud hüvesid enesele teadvustamata iga päev. Seitse näidet märgalade hüvedest (plakat):

• Märgalad hoiavad liigirikkust. Neil on oluline roll veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. 
• Märgalad puhastavad vett setetest ja saasteainetest ning säilitavad looduslikku veevaru.
• Märgalade leevendavad kliimasoojenemist. Sood seovad süsiniku turbasse ja viivad selle pikaks ajaks ringlusest välja.  Sedasi aitavad sood leevendada kliimasoojenemist.
• Märgalad rikastavad toidulauda  marjade, kalade ja ulukitega.
• Märgalad leevendavad üleujutuste ja  põuaperioodide  mõju. Rannaniidud, jõeluhad ja sood võtavad vastu tulvavee ja hajutavad üleujutusi. Nii aitavad märgalad vältida äärmuslike ilmadega kaasnevaid kahjustusi asulates.
• Märgalad on kutsuvad turismisihtkohad – linnuvaatluste, raba- ja veematkade korraldamine loob töökohti.
• Märgalad suurendavad heaolu. Rabavaikus kosutab hinge, puhas mereõhk tuulutab pead!

Märgalade päeva tähistame 2. veebruaril. Just sel päeval sõlmiti 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas Ramsari konventsioon kogu maailma märgalade kaitseks. Eestist kuuluvad  17 esinduslikku märgala üleilmse tähtsusega Ramsari alade hulka. Ramsari alade hulka kuuluvad näiteks Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark,  Alam-Pedja, Peipsiveere,  Endla looduskaitsealad.