Suidsusanna loetas kokko

Autor:

Eichenbaumi Külli

Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo iistvõtmisõl plaanitas kokko lukõ kõik Eestin olõva suidsusanna ja uuritas ka sannakombidõ kotsilõ nii Vanal Võromaal ku terven Eestin.

„Sannalda kombõ ei püsü tuuperäst olõmi võtnu ette suidsusanna kokko lukõ niimuudu, et suidsusanna perrerahvas and esi umast sannast teedä,“ seletäs sannu ülelugõmist Mooska suidsusannatalo pernaanõ Veeroja Eda ja kitt, et sannu ülelugõminõ olõ-i keeroline: „Lugõmisõl saa vanõmb põlvlund, kinkäl om suidsusannast inämb tiidmiisi, kutsu appi latsõ vai latsõlatsõ, kiä mõistva nutiktelefoni pruuki. Ütenkuun saa minnä sanna mano, tetä sannast pilte, kõnõlda sanna saamisõ luku ja juttõ sannan käümisest. Tollõ tiidmisega saa ankeedin vastussõ kirja panda, neo läbi võrgu är saata ja omgi tettü!“

Kõgõ lihtsamb omgi umast sannast teedä anda mõnõ nutigu vai laabatsiga. Kokkolugõmisõ elektroonilinõ vorm om savvusann.ee lehe pääl. Sääl tulõ küsümüisile vastada ja sõs vastusõ är saata. Sanna kirjäpandmisõl küsütäs sanna asokotust, sanna ehitämise aigo ja luku, tahetas teedä perre sannakombidõ kotsilõ ja saa saata ka mõnõ pildi umast suidsusannast. Sanna saat är märki ka veebikaardi pääl. Ankeete vastussõ korjusõ Võro Instituuti andmõkokko, sannu avitasõ perän kaardi pääle panda asjatundja Maa- ja Ruumiammõdist. Sannast saat teedä anda ka paprõ pääl küsümüisile vastatõn, niisama võit vastussõ saata e-postiga. Täpsämbält saat kõgõ kotsilõ küssü ülelugõmisõ iistvõtjidõ käest.

Keväjäsel käänüpääväl alanu suidsusannu ülelugõminõ käü talvidsõ käänüpääväni. Suidsusannaperimüse korjaminõ ja suidsusannu ülelugõminõ passisõ häste kokko ka parhilladsõ raamaduaasta ja mi talgokultuuriga. Timahava passis just häste savvusannatalossit kõrralda ja uma talgo üles märki ka „Teeme ära!“ talgopääväl. Ligembät teedüst timahavadsõ „Teeme ära!“ talgopäävä kotsilõ saa mahlakuu alostusõst veebiaadrõsi teemeara.ee päält.

Vahekokkovõttit, kuis kokkolugõminõ lätt ja midä põnõvat om joba vällä tulnu, tetäs suvidsõ ja sügüsedse käänüpäävä paiku. Kokkolugõmise tulõmusõ saa teedä seo aastaga lõpus.

Suidsusann, midä üldäs mõnõl puul ka savvusann, om ilma korsnalda sann. Sannaaho pääl omma kuhjan keressekivi, miä köetas puiõga kuumas. Kuuma keresse pääle vett hiiten saa sannalõunu.

Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse esindüsnimistün aastagast 2014, a ku pallo ja määndse mi sanna omma, määndsist kombist peetäs luku – tuu kuigi selge olõ-i. Sannaumanigõ hää abiga tahetaski prõllanõ sais selges tetä. Ettevõtmist tugõva Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp.

Täpsämbät teedüst saa:

Eichenbaumi Külli, Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo liigõ, kylli.eichenbaum@gmail.com, tel 5661 1924

Puksingu Marko, sannu kokkolugõmisõ iistvõtja, marko.puksing@ut.ee, tel 511 7446

Savvusann. Margi Martin

---------------------------------------------

Suitsusaunad loetakse kokku

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel algas kevadisel pööripäeval üle-eestiline suitsusaunade loendus. Vabatahtliku õhinapõhise loenduskampaania käigus plaanitakse kokku lugeda kõik Eesti suitsusaunad ja uurida suitsusaunatavade olukorda nii Vana-Võromaal kui ka kogu Eestis.

„Ilma saunata kombed ei püsi, seepärast oleme suitsusaunade koostöökogus võtnud ette lugeda suitsusaunad kokku nõnda, et pererahvas ise annab oma saunast teada,“ selgitab saunaloenduse ideed Mooska suitsusaunatalu perenaine Eda Veeroja ja lisab, et saunade ülelugemine on lihtne: „Loendusel saab vanem põlvkond, kel on suitsusaunast rohkem teadmisi, võtta appi lapsed ja lapselapsed, kes on osavad nutitelefonide kasutajad. Koos saab sauna juurde minna, teha saunast fotosid, kõnelda sauna saamislugu ja jutte saunaskäimisest. Selle teadmisega saab küsitlusankeedis vastused kirja panna, need veebi kaudu ära saata ja ongi tehtud!“

Kõige lihtsam ongi oma saunast teada anda mõne nutiseadme abil. Veebilehel savvusann.ee asub loenduse elektrooniline vorm, mille küsimustele tuleb vastata ja vastused ära saata. Loenduse käigus küsitakse suitsusauna asukohta, sauna ehitamise aega ja ajalugu, päritakse pere saunakombestiku kohta ning on võimalus saata oma suitsusaunast ka mõned fotod. Sauna saab ära märkida ka veebikaardi peal. Loenduse andmed laekuvad Võru Instituudis hoitavasse andmekogusse, loenduse kaardirakenduse loomisel tehakse koostööd Maa- ja Ruumiametiga. Loenduses saab osaleda ka paberankeeti täites või saates vastused küsimustele e-posti teel. Täpsemalt saab selle kohta teavet loenduse töörühma kontaktisikutelt.

Koos kevade algusega alanud suitsusaunade loendus kestab talve alguseni. Saunapärimuse kogumine ning suitsusaunade ülelugemine haakuvad hästi ka talguteemaga. Seepärast sobib just tänavu korraldada suitsusaunatalguid ja need „Teeme ära!“ talgupäeva raames ka üles märkida. Lähemat infot tänavuse „Teeme ära!“ talgupäeva kohta leiab veebist aadressil www.teemeara.ee alates aprilli algusest.

Ülevaateid loenduse kulgemisest ja põnevatest tähelepanekutest avaldab töörühm suvise ja sügisese pööripäeva paiku. Loenduse esmased tulemused saavad teatavaks selle aasta lõpuks.

Suitsusaun on korstnata ehitis, mille kerisahjul olevad lahtised kivid köetakse enne saunaskäimist puudega kuumaks. Leili luuakse vee viskamisega kuumadele kividele.

Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub juba 10 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, loendusega loodetakse saada täpsemat infot ka siinsete suitsusaunade arvu ja kasutamise kohta. Ettevõtmist toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.