Pärlijõel ja Elva jõel eemaldati paisud

Lõuna-Eestis avati sel sügisel rändekaladele ligi 44 kilomeetri jagu uusi liikumisteid, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eemaldas kaks lagunenud paisu – Ala-Raudsepa paisu Võrumaal Pärlijõel, mis asub Pärlijõe hoiualal, ning Rundsoveski paisuvareme Elva jõel, Elva maastikukaitsealal.

Mõlemad tööd on osa laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on taastada jõgede looduslik seisund ja parandada väärtuslike kalaliikide, sh meriforelli, jõeforelli, jõesilmu ja harjuse, elupaiku.

Pärlijõgi sai vabaks Ala-Raudsepa paisust

Võrumaal eemaldati Pärlijõelt Ala-Raudsepa pais, mis oli koos kunagise kalapääsuga tugevalt lagunenud ja selle rekonstrueerimine oleks nõudnud suuri kulutusi, samas kui likvideerimine on hooldusvaba ja edasiste kulutusteta. Paisu alandamisel tuli välja ajalooline jõesäng, mis oli hästi säilinud ning seega puudus vajadus suuremahulisteks kaevetöödeks.

Taastati jõesängi looduslik vool, rajati geotekstiili ja maakive kasutades kaldakindlustus ja lisati voolurahustuskivid. Pärlijõgi saab alguse Lätist, voolab läbi Rõuge valla ja suubub Mustjõkke; tegemist on Koiva vesikonna jõega ning kalarände seisukohalt olulise veekoguga, kus liiguvad eelkõige meriforell ja jõesilm.

Tööd kulgesid sujuvalt ka kohalike elanike jaoks. Ala-Raudsepa veskikoha perenaine Maarja Kallas sõnas, et koostöö RMK, projekteerijate ja ehitajatega oli väga hea ning igapäevaelu tööde käigus ei häiritud.

Ala-Raudsepa paisu eemaldamist rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“. Projekteerija oli Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja töö tegi Nordpont OÜ. Kogu töö koos projekteerimisega läks maksma 181 118 eurot.

Elva jõgi vabanes Rundsoveski paisu varemetest

Elva vallas Uderna külas eemaldati Rundsoveski paisu vare, mis takistas kalade liikumist Elva jõe ülemjooksule. Elva jõgi on olulise väärtusega veekogu, kus on looduslikud elupaigad jõeforellile, aga ajalooliselt ka harjusele.

Paisu lammutamise käigus eemaldati vanad konstruktsioonid, kuid säilitati paisu peal asunud sild ning rekonstrueeriti silla kaldasambad.

Kohalikud omanikud olid ise juba aastaid soovinud lagunenud paisu ja ohtliku silla asemele midagi paremat, kuid oma jõududest ei piisanud. Rundsoveski paisutööd projekteeris Vesiaed OÜ ja viis ellu Nordpont OÜ.

Töid rahastati LIFE-SIP AdaptEST projektist, mis aitab taastada Eesti jõgede looduslikku elurikkust, eemaldades kasutuseta paisud ja parandades kalade rändetingimusi. Kogu töö koos projekteerimisega läks maksma 141 622 eurot.

Rändekalad saavad liikuda kaugemale kui varem

Pärlijõel ootavad järgmiste sammudena ees veel kahe vana paisu – Saarlasõ ja Pärlijõe paisu – likvideerimine, mis avaks kogu jõe rändekaladele. Oli aeg, mil Pärlijões elas ka ebapärlikarp, kuid sealne asurkond hääbus juba aastakümneid tagasi. Pole võimatu, et tulevikus saab hakata seda haruldast liiki jõkke asustama, kuid selleks peab jõgi olema heas seisus nii karbi enda kui ka jões elavate forellide jaoks, sest karbivastsed elavad ühe eluperioodi forelli või lõhe lõpuste küljes.

Elva jõel tegeletakse veel Mosina vesiveski paisuvarega ning peale paisude eemaldamist taastatakse ka koelmualasid ja elupaikasid nii Elva jões kui ka vajadusel tähtsamatel lisajõgedel.

RMKs töötab juba teist aastat neljaliikmeline veeökoloogide tiim, sest veekogude seisundi parandamiseks tehtavate tööde hulk on suurel määral kasvanud. Viimase viie aastaga on RMK eestvedamisel eemaldatud üle 10 suurema ja väiksema rändetakistuse ning taastatud elupaikasid ja koelmualasid juba rohkem kui 500 kilomeetri jagu. Aastaks 2028 on eesmärk parandada jõgede elupaikasid veel 500 kilomeetri ulatuses.