Pärandniitude silmapaistvad majandajad on Astra Ait, Kalju Simpson ja Mario Talvist

Autor:

Kalle Kõllamaa
Parimad pärandniitude majandajad 2022. Foto Heikki Avent
Heikki Avent
Märksõnad

25. jaanuaril tunnustasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ühes projektiga "Loodusrikas Eesti" teistkordselt silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid. Seitsme nomineeritu seas pälvisid laureaaditiitli Kalju Simpson Läänemaalt, Astra Ait ja Mario Talvist Saaremaalt. Nad kõik on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilimisse ja taastamisse. 

Kalju Simpson on oma 193 hektariga Kasari luha kõige pedantsem hooldaja, keda võib usaldada 110% ja kes teeb luhtade taastamise kolme aasta töö ära ühe aastaga, panustades seejuures ettevõtmisse rohkem, kui Keskkonnaameti lepingud seda nõuavad või toetusskeemid kompenseerida suudavad.

Astra Ait, kes majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, on näide sellest, et alati ei pea olema suur, et saavutada midagi suurt! Astra on hoidnud avatuna alad, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas, vähendanud põõsastikke, eemaldanud maast väljaulatuvaid kive ja kände ning ühes abilistega lappinud üles 120 meetri pikkuse kiviaia..

Mario Talvist on ettevõtjast loodusesõber, kes võttis 13 aastat tagasi üle vanavanemate töö, kuid et kodune Põripõllu rannakarjamaa tegusale mehele peagi väikeseks jäi, on mitmed teisedki Saare- ja Muhumaa pärandniidud saanud uue eluvõimaluse. Praeguseks on ta majandavate alade suurus muljetavaldav – hoolduses on 600 ha pärandniite, taastamisefaasis veel üle 50 ha.

Tunnustusõhtul arutati ka selle üle, kuidas rääkida ühiskonnale pärandniitude vajalikkusest, kuidas kutsuda maaomanikke, kelle maadel olulised loodusväärtused paiknevad, oma maid taastama ja hooldama ning milline on perspektiiv, et ka tänaste hooldajate lapselapsed sellest tööst ja eluviisist huvitatud oleks.

"Eesti pärandmaastikud - meie kultuuriloo ja identiteedi osa - on saanud metsadebati kõrval teenimatult vähe tähelepanu," ütles oma avasõnas keskkonnaminister Madis Kallas, "pärandniidud pole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, sest nende hooldamine on maapiirkondades oluline elatusallikas."

Lisaks kuulutas Keskkonnaameti direktor Rainer Vakra tänavuse aasta puisniiduaastaks. „Edaspidi hakkame kindlasti tunnustama eraldi ka parimaid puisniitude majandajaid. Puisniit on ju kõige vanem pärandniidu vorm, sest puisniidu sarnased maastikud kujunesid juba koos inimasustusega, kui alustati metsa harvendamist, kariloomade pidamist ning heina ja lehisevihtade tegemist,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor.

Eestis on üle 800 pärandniidu hooldaja ja majandaja, kes oma tegevusega mitmekesistavad põllumajandust ja kannavad hoolt selle eest, et Eesti traditsioonilised looduskooslused ei hääbuks, vaid oleksid hästi hooldatud ja hoitud.

Videoid seekordsetest võitjatest saad vaadata YouTube kanalist: Kalju Simpson, Astra Ait ja Mario Talvist.