Otepääl saavad taas kokku piirkonna noored loodushuvilised
Märksõnad

16.–18. juunil toimub Otepääl Tõutsi külas kolmeteistkümnes Otepää piirkonna laste looduslaager. Laagripaigaks on Kappermäe seltsimaja, kus on head tingimused maja, väliõppeklassi ning õunaaias asuva telkimisala näol. Kolme päeva jooksul osalevad lapsed ja noored vanuses 7-15 erinevates tegevustes eesmärgiga oma kodukoha looduse ja ka üksteisega paremini sinasõbraks saada. Tänavusuvise laagri põhiteemad – kalastamine kui eluviis ning soo kui elukooslus – on seotud veega. Laagrilised kuulavad lugusid kalastamisest ja kaladest, õpivad käsiõnge valmistama ja kala püüdma ning kui mõne kala kätte saab, siis vaadeldakse neid ka lähemalt. Jalgratastega sõidetakse Ess-soo maastikukaitsealale, tutvutakse ja uuritakse raba ning õpitakse turbaseepi valmistama.

Otepää looduslaagrile on omane pikk toimumise ajalugu ning süsteemsus. Laste projektilaagreid on Eestimaa erinevates paikades ikka läbi viidud. Vähem on pikaajalisi ettevõtmisi. Ka 2006. aastal esimest Otepää piirkonna laste looduslaagrit korraldades ei osanud keegi arvata, et see on algus pikemale traditsioonile. Paindlikult, püüdes kohaneda ajas kaasnevate muutustega, oleme jõudnud kuraditosina korrani. Laagri põhijuhendajad, kes on olnud igal aastal samad, on andnud laagrile oma näo ja põhimõtted. Nii näiteks teab juba teisel korral laagrisse tulnu, et üritus algab laagrilipu heiskamisega, ringi liigutakse kondimootori või ratastega, ööbitakse telkides, ühel päeval toimub varane linnulaulu kuulamine ja maastikumäng ning laagris õpitu võtab kokku lõpuviktoriin koos vanematega.

Iga-aastase mitmekülgse programmiga looduslaagri toimumise tagab partnerite sujuv koostöö ning heade sõprade tugi. Otepää laagris on läbi aastate olnud põhikorraldajateks Pühajärve põhikool ja keskkonnaameti Otepää looduskeskus. Kaasaaitajad ja abistajad on olnud nii kohalikud seltsingud eesotsas Kappermäe seltsi ja Otepää loodussseltsiga, Otepää vallavalitsus kui ka lapsevanemad ja kohalikud elanikud. Mitmel aastal saadi toetust ka keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Loodushuvi äratamisel ja hoidmisel on oluline järjepidevus. Nooremaealised võtavad tegevustest hea meelega osa, kuid vanemana on keerulisem alustada. Seda näitasid ilmekalt aastad 2015 ja 2016, kui rahastuse puuduse tõttu tuli paus teha. Seda suurem on rõõm, et kohalik omavalitsus on leidnud laagri olulise ning viimastel aastatel selle toimumist võimaluste piires toetanud. Samuti on olnud suureks abiks, kui juhendajad on tulnud vastu ning olnud nõus oma teadmisi ja oskusi vabatahtlikuna jagama. Anda noortele võimalus osaleda järjepidevalt loodusharidusliku suunaga laagris on tulevikku suunatud investeering.