Kuni 4. detsembrini saab tutvuda ja ettepanekuid teha märgade metsade tegevuskava eelnõule

Märgade metsaelupaikade tegevuskava on koostatud LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" käigus, Keskkonnaameti eestvedamisel ning laiapõhjalise töörühma kaasamisel eesmärgiga säilitada ja taastada Eestis kaitstavaid märgi metsaelupaiku, nendega seotud ökosüsteemiteenuseid ja looduse hüvesid.

Tegevuskava on avalikul väljapanekul ajavahemikul 24. oktoobrist 4. detsembrini 2023. Tegevuskava eelnõuga saab tutvuda LIFE projekti koduleheküljel https://www.loodusrikaseesti.ee/et/sundmused/margade-metsade-tegevuskava-eelnou-avalikustamine
Ettepanekud on oodatud e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 4. detsembriks 2023.

2050. aastaks on seatud eesmärk, et soodsas seisundis märgasid metsaelupaigatüüpe on säilinud ühtekokku 126 000 hektaril, neis elutsevate liikide, nagu nt must-toonekure, valgeselg-kirjurähni ja metsise ohustatus on vähenenud ja turvast akumuleerivate metsade pindala on suurenenud.

Tegevuskava koostas laiulatuslik töögrupp, kuhu kuulusid Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Tartu ja Tallinna ülikoolide, Eestimaa Looduse Fondi, RMK ja Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad. 

Mis on "märjad metsad"?
Mõiste „märjad metsad“ alla on koondatud EL loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavad metsad (forested wetlands), mis kasvavad alaliselt niisketes või ajuti üleujutatavates kohtades. Eestis kuuluvad märgade metsaelupaigatüüpide alla soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ja laialehised lammimetsad (91F0), mis on tugevalt seotud lammialade üleujutustega. Käesolev tegevuskava hõlmab ka nendest metsaelupaigatüüpidest kujunenud kõdusoometsi. 

Märgadest metsaelupaigatüüpidest kolm on Euroopas ohustatud ja arvatud esmatähtsate kaitset vajavate elupaigatüüpide hulka (tähistatud ülal tärniga). 

Loodusdirektiivi aruande kohaselt on märgade metsaelupaigatüüpide seisund kogu Euroopas halb, sest viimastel sajanditel on neid ulatuslikult kuivendatud ja raiutud ning metsade asemele on rajatud põllud. Kuivenduse tulemusena on muutunud taimestik ning paljude liikide elupaigad on hävinenud. Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavaid märgade metsade elupaiku säilinud ainult 10% ajaloolisest pindalast.

Kaitsekorralduslikud tegevused
Tegevuskava näeb ette kaheksa meedet märgade metsaelupaikade seisundi parandamiseks, sh nende looduslikkuse taastamise (peamiselt loodusliku veerežiimi taastamine) ja optimaalse kaitsekorra kehtestamise (metsakooslusi saab tõhusalt kaitsta sihtkaitsevööndis ja reservaadis). Metsaelupaigatüüpide leviku andmete kaasajastamiseks on oluline elupaigatüüpide leviku kaardistamine.

Märgade metsade esmasteks taastamiseks on LIFE-IP „Loodusrikas Eesti“ projektis valitud välja 10 ala 3500 hektaril, mille taastamistööd algavad 2024. aastal, aga tegevuskava seab vahe-eesmärgi ka aastaks 2030 ja lõppeesmärgi aastaks 2050. 

Märgade metsaelupaigatüüpide säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste jaoks on perioodiks 2023–2031 prognoositud 23,3 miljonit eurot.

Lisateave Loodusrikas Eesti kodulehel: Märgade ja kuivade metsade tegevuskavade loomine | Loodusrikas Eesti