18. novembril kell 11 toimub Karula rahvuspargi külastuskeskuses esimene koolitus Karula "tuhandevoldilise" kampsuni valmistamiseks. Kampsuni õmblemist juhendab Karille Bergman. Osalemiseks tuleb enda soovist märku anda Karula rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Lilian Freibergile (lilian.freiberg@keskkonnaamet.ee).

Ajalooline taust
Naiste tavaliselt veidi allapoole puusa ulatuv kampson õmmeldi keha järgi. Kampsuni rinnaväljalõige oli sügavalt välja kaarit. Alläärde tehti väiksed voldid ehk kimarused. 
Uhkematele kampsunitele õmmeldi eriti tihedad ja peenikesed voldid, millest tuli ka nimetus tuhandevoldiline. Viimast nimetust tarvitati üsna palju kampsoni asemel.
Karula ja Kaagjärve vallas õmmeldi kampsunid kaua hahast või valgest kangast, Antslas hakati varem potisinist kandma. Kampsuneid kanti 1870. aastateni.
Rikkamad kandsid kampsuni väljalõike kohal hame peal sõlge.

Koolituse ajakava:
Töötuba 3x6 akadeemilist tundi. 
Esimesel korral tutvume Võrumaa kampsunitega, võtame mõõdud, teeme lõike ja "mustast materjalist" proovikampsuni. 
Teisel korral lõikame välja kampsuni päris materjalist ning hakkame kohapeal ka kokku õmblema. 
Viimasel korral teeme viimased õmblused ning viimistlused.
Osalejatele teeme Fb grupi, kus saab üleval olema õppematerjal ning kodutööde tugi.

Vajalikud töövahendid:
mõõdulint, paber lõigete tarvis (kalka, küpsetuspaber või läbipaistev paksem kile), harilik pliiats, paberi käärid, kangakäärid, nööpnõelad, õmbluskriit või seebiliistak, õmblusnõel, õmblusmasin ja triikraud. Õmblusmasin võib olla 2-3 peale üks. Triikraud oleks hea, kui on kohapeal olemas 1. 

Materjalid:
Proovikampsuniks vana voodilina vm, mida pole kahju katki lõigata.
Villane kampsunikangas (sinine või lambahall) 1,5 m.  Kangaga sobiv niit, haagid. Kantideks toredat kirjut sitsi- või siidikangast (saab näiteks lipsust. Ühe lipsuga saab hakkama).

Viited:
Karula kihelkonna rahvakultuur Eesti Rahva Muuseumi materjalide põhjal. Koostanud Liisi Jääts, Kristel Rattus, Helena Grauberg, 2003