Karula rahvuspark sai kümne aasta tegevusplaani

Autor:

Margit Turb
Märksõnad

Keskkonnaamet kinnitas uue kaitsekorralduskava, mis seab lähemaks kümneks aastaks tegevused Karula rahvuspargi, loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja hoidmiseks.

Karula kannab hindamatut väärtust Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamisel, tutvustamisel ja kaitsel. Karula rahvuspargi alade erilisust märkasid looduskaitsjad juba rohkem kui 40 aastat tagasi, kui praeguse rahvuspargi aladele loodi maastikukaitseala. „Kehtestatud kaitsekorra järgimine ja looduskaitselised tegevused on aidanud kaitseala väärtustel aastakümneid säilida ja edeneda,“ sõnas Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Reet Reiman.

Kaitsekorralduskavadega planeerib Keskkonnaamet praktilisi tegevusi kaitsealadel. Samuti pakuvad kaitsekorralduskavad teistele huvilistele tuge, et taotleda vahendeid kaitse-eesmärke toetavate projektide elluviimiseks.

Enne tegevuste plaanimist hinnatakse kaitsekorralduskavas väärtuste seisundit. Näiteks nenditi, et Karulale iseloomuliku mudakonna jaoks kaevatud sigimisveekogud vajavad setetest puhastamist, et mudakonna populatsioonid saaksid jätkuvalt suureneda. Silmapaistvalt hästi läheb aga Karula kalakotkastel – igal aastal pesitseb kaitsealal palju kalakotka paare. „See näitab, et praegusel kujul toimunud kalakotka toitumis- ja pesapaikade kaitse on olnud edukas ja võib jätkuda samal viisil,“ seletas Reet Reiman.

Uue kaitsekorraldusperioodi olulisemate tööde hulgas on teistegi kaitsealuste liikide käekäigu jälgimine ja nende elupaikade seisundi parandamine. Näiteks puhastatakse jõelõike must-toonekure toitumispaikades, niidetakse heina ja võsa võtmeheinade kasvukohtades ning luuakse lahtise liivaga taimestumata alasid, mis on vajalikud kivisisalikule munemiseks ning munade arenemiseks. Muu hulgas plaanitakse uurida, missugust mõju avaldavad maaparandussüsteemid kaitseala looduskeskkonnale ja kas nende toimimist tuleks kuidagi muuta. Samuti uuritakse, millised on Karulale omaste koprajärvikute ökoloogilised funktsioonid ja kuidas luua kaitsealal inimese ning kopra heanaaberlikke suhteid. Suur osa tegevustest on seotud külastuskorraldusega, et näidata Karula looduse ja kultuuripärandi omapära ka rahvuspargi külalistele.

Kaitsekorralduskavade elluviimisega on tihedalt seotud ka kohalik kogukond. Näiteks saavad Karula kaunid maastikud säilida vaid tänu kohalike talunike tööle. „Kuplite vahel hooldatakse pärandmaastikke veiste ja lammaste karjatamisega, suurendades nii väärtuslike rohumaade liigirikkust. Pärandkoosluste hooldus on Karulas üldiselt väga heal tasemel,“ nentis Reet Reiman ja lisas, et uuel kaitsekorraldusperioodil vajab suuremat tuge vaid raskesti hooldatavate niiskete niitude taastamine ja kasutuselevõtmine.

Kohalikul kogukonnal on oluline roll ka kultuuripärandi kaitsmisel ja hoidmisel, kuna väärtused säilivad vaid siis, kui neid hinnatakse ja kasutatakse. Kaitseväärtuste ülevaatamisel leiti, et pakiline on tegeleda rahvapärimuse kogumise ja tutvustamisega ning leida vahendeid kohaliku taluarhitektuuri alleshoidmiseks. Keskkonnaamet abistab toetuste taotlemisel ka nendeks töödeks ja korraldab koolitusi ning õppepäevi.

Huvigruppide soove arvestava kaitsekorralduskava koostamisel kaasati ekspertidest ja kohalikest elanikest koosnevaid valdkondlikke töögruppe. Kaitsekorralduskava ehk tööplaani kinnitamisest veelgi suurem samm on selle edukas rakendamine, milles on samuti oluline roll kõikidel partneritel.
Rohkem teavet Karula rahvuspargi, loodusala ja linnuala uue kaitsekorralduskava kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Lisateave:
Reet Reiman
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
reet.reiman@keskkonnaamet.ee
786 8369

Andri Küüts 
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik 
andri.kuuts@keskkonnaamet.ee
5745 0332