Veidi enne jaanipäeva said Kappermäe seltsimaja õuel kokku kakskümmend viis noort, et pidada maha järjekorras neljateistkümnes Otepää piirkonna laste looduslaager. Seekordne laager sai teoks Otepää valla toel. 

Esimese päeva põhiteema oli hakkamasaamine looduses. Instruktor Ivar Mäeranna juhtimisel ja õpetaja Peetri assisteerimisel sai selgeks nii varjualuse ehitamine kui ka lõkke tegemine süütepulgaga, vee filtreerimine ja tee keetmine. Õpiti munast, veest ja jahust tainast tegema ning pulga otsas käkki küpsetama. Kuna taina tegemine nõuab jahu- ja veekoguse õiget arvestamist, tekkis rohkema vee lisamisega lõpuks jahupuudus. Jahust ilmajäänud lahendasid aga olukorra paindlikult munapraadimisega lõkkel. Enda valmistatud toit koos kuusevõrse või metsmaasika teega maitsesid imehästi. Hõbe Mari sättis lõkkele ka kuusevõrsed küpsema, selgitades, et ta küpsetab vahukomme.   

Teine laagripäev algas varajase linnulaulu kuulamisega Tarmo Evestuse juhatusel. Ja näha-kuulda oli palju: endast andsid märku valge-toonekurg, piiritaja, linavästrik, salu-lehelind, mustpea-põõsalind, musträstas, väike-lehelind, aed-põõsalind, punarind, rasvatihane, mets-lehelind. Tarmo tutvustas ka üht erilist lindu – nõmmelõokest.

Loodusfotograaf Aarne Ader tegi aga laagrilistele ajarännaku Otepää maastikel, andmaks aimu, kuidas on maastikud viimase paarisaja aasta jooksul muutunud. Kõlama jäi Arne mõte, et samamoodi nagu me hoolime oma kodust, võiksime kogukonnana väärtustada ka koduuksest veidi kaugemat ümbrust – oma kodukanti.

Looduslaagris on traditsioon, et laagrilised läbivad lühemaid vahemaid jalgsi, pikemaid aga jalgratastega. Nii mindi ka tänavu 10 km kaugusel asuvasse Urvaste külla ratastega. Urvaste seltsimaja õuel võtsid rattureid vastu kohalikud käsitöömeistrid Airi Hallik-Konnula, Mariina Kõller ja Maarja-Liise Raidla. Nende näpunäidete abil õpiti valmistama kama ja pohlakeelekesi. 

Tuleb välja, et kama tegemine nõuab aega ja vaeva. Kõigepealt on vaja nisu, rukis, oder, põlduba ja hernes puhastada, kupatada, kuivatada ja röstida ning alles siis jahvatada. Lapsed said võtta oma kama jaoks vilju just sellises vahekorras, nagu soovisid. Selgus, et jahvatamine polegi kerge töö, eriti, kui seda käsitsi teha. Aga samas, milline hea lõhn on värskelt jahvatatud kamal! Pohlakeelekeste jaoks lõikas iga laps endale kuivatatud püreelehest ribakese ja kastis selle sooja šokolaadi sisse. Piimašokolaadist kaunistus peale, veidi ootamist ja siis – mmm, kui hea! Eesti tuntuimat põlispuud külastades mõõdeti üle, et enam kui 800-aastase Tamme-Lauri tamme ümbermõõt on kaheksa lapse sülla pikkune.

Kolmanda laagripäeva hommikul tuli Järvamaalt ulukiekspert Peep Männil, kes rääkis ja näitas videoklippe karude tegemistest. Karudel läheb praegu Eestis hästi, eelmise aasta seisuga on Eestis teada 91 sama-aastaste poegadega pesakonda. Otepääni ulatub praegune emakarude eluala Põlvamaalt Vidrike-Nüpli suunal. Saime lohutust, et üldiselt karu pelgab inimest, siiski tasub hoida kaugele poegadega emakarust. Peebu sõnul võib inimese ja karu kokkkupõrkejuhtumite valguses väita, et metsas on ohutum pigem naisterahvastel ja lastel. Mine tea, võib-olla tuleneb see sellest, et emakaru ei näe neis niivõrd ohtu oma poegadele kui isasloomades? Või ehk oskavad naised ja lapsed alalhoidlikumalt käituda? Üks on aga selge, meil on vaja tunda karude ja teiste suurulukite aastaringi ning käitumist, et osata nendega kõrvuti elada.    

Lisaks õppimisele ei puudunud looduslaagrist ka maastikumäng ning vaba aeg. Vahva oli vaadata, kuidas laagrilised kasutasid igat vaba hetke, et üheskoos palli, kulli või muud mängu mängida. 

Laagri lõpetas meeleolukas viktoriin ja jäätisesöömine koos vanematega. Järgmisel aastal toimub järjekorras veidi ümarama numbriga laager, mistõttu ootame selle korraldamisse ka looduslaagri vilistlasi. Kui sul, armas kunagine laagrist osavõtja, on oskusi ja tahtmist kaasa lüüa, anna endast kindlasti Pillele või Margitile märku!

Suur-suur kummardus ja tänu Otepää vallale laagri toetamise eest ning Saaremäe köögi meeskonnale imeheade söökide eest! Laagrit korraldas Kappermäe selts koostöös Pühajärve põhikooli, keskkonnaameti ja Otepää loodusseltsiga. Toetas Otepää vald.

Korraldajate nimel Pille Kangur ja Margit Turb