Jõgedel on alanud lõhilaste kuderahu

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg. Oktoobri- ja novembrikuus tasub pöörata pilgud kiirevooluliste jõgede poole, mille kärestikulistes kivise-kruusase põhjaga lõikudes need täpilised kalad kudemisega ponnistavad. Samal ajal jälgivad neid nii kalavalvurid, kalakasvatajad, kalateadlased, keskkonnaametnikud kui ka kalastushuvilised.

Madal kivisepõhjaline jõgi, milles näha kalade seljad

Lõhilased kudemas. Foto: Marko Soom

Lõhe on meie kaladest kõige kiirema kasvutempoga. Selle tagab energiarikas menüü, mis koosneb põhiliselt räimest, kilust ja teiste merekaladest. 4‒6 aasta vanustena pöörduvad lõhed merest tagasi sünnijõgedesse. Emased võivad sel ajal olla üle meetri pikad, isased on enamasti väiksemad. Jõkke siirduvad kalad enam ei toitu. Isased tulevad kudemispaikadesse natuke varem, emaskalad järgnevad hiljem. 

Kudemisel kaevab emaskala jõepõhja sobivasse kohta sabaliigutustega pesalohu. Ovaalse lohu pikkus võib kala enda pikkust ületada kaks kuni kolm korda, sügavus ulatub kuni 30 cm-ni. Pärast lohu marjaportsjoniga täitmist laseb isane (või isased) sellele oma niisa peale ning emane katab viljastatud marja kruusaga. Selliseid marjaheitmisi kordab emane mitme päeva vältel 2‒3 korda. Arusaadavalt on see kala jaoks aga väga kurnav. Meriforell on võrreldes lõhega sarnase toitumis- ja eluviisiga, kuid kasvult väiksem ja kudemisjärgselt vapram. Nii on forellide hulgas korduvkudejaid sagedamini kui lõhedel.

Heade kudemiskohtade hõivamisele eelnevad pingutused, mida lõhed ja forellid kohtavad rändeteel. Jätkuvalt on meie jõgedes kalade vabale liikumisele suurim negatiivne mõju paisudel, kuid ka teetruubid võivad oksarisuga ummistuda. Just selliste takistuste tõttu hinnatakse paljusid meie veekogusid kesises seisundis olevateks. Näiteks Kunda jões, kus on algupärane lõhe asurkond säilinud, on jõe neli paisu suureks rändetakistuseks.

Samas on tehtud ka edusamme: viimase kümne aasta jooksul on likvideeritud üle 110 paisu või tagatud kalapääsudega nendest möödumise võimalus. Kalateadlased hindavad, et tänu Sindi paisu likvideerimisele Pärnu jõel võib oodata lõhepopulatsiooni kasvu 20‒25%. Heade tulemustega on ka paisude likvideerimine Vasalemma, Purtse, Selja, Pada, Pirita ja Valgejõel. Need jõed ongi ajalooliselt olnud lõhede paljunemiseks sobivad. Kokku on selles nimekirjas üks Pärnu lahte ja 11 Soome lahte suubuvat jõge. Meriforellid leiavad kudemisvõimalusi enamikes merre suubuvates jõgedes, ka jõeforellide kudejõgesid on rohkem.

Lõheliste heale käekäigule saab kaasa aidata igaüks. Kui oled kalastushuviline, arvesta kalade kaitseks seatud piirangutega. Kalapüügieeskirja viidi selle aasta alguses sisse mitmeid muudatusi nii püügikeeluaegade, -kohtade, alammõõtude kui kala koguste osas, seega tasub enne püügipaika suundumist reeglid üle vaadata. Abiks on Kalanduse teabekeskuse loodud kalapüügipiirangute nutirakendus, samamoodi riigiteatajast leitav kalapüügieeskiri. 
Jõeforelli kudemisrahu algas 15. septembril ja kestab 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões. Lõhe ja meriforelli kudemisaegne püügikeeld algab veekoguti erineval ajal. Täielik kuderahu aeg on 20. oktoobrist 30. novembrini. Sellel perioodil kehtib siiski kaks leevendust: kalastuskaardi alusel on ka täieliku kuderahu ajal lubatud ühel püüdjal ühes ööpäevas Narva või Jägala jõel püüda kaks lõhelist.
Kalastuskaardiga lõheliste jõgedel püüdjale kehtib kahe kala piirang tegelikult aastaringselt. Üks püüdja tohib ööpäevas püüda kas kaks lõhet või kaks forelli või ühe lõhe ja ühe forelli. Pärnu jõestikus on lõhe ja meriforelli püük aastaringselt keelatud selleks, et sealne populatsioon saaks püsivamalt välja kujuneda. 

Tabel lõhilaste püügikeeluaegade kohta

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel. Keskkonnaamet

Jõgede ääres liikudes tasub kahtlast tegutsemist märgates sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247. Nii aitate Keskkonnameti inspektoritel leida rikkumisi ja röövpüüdjaid ‒ paraku leidub selliseid pahatahtlikke inimesi siiani. Lisaks inspektorite kõrgendatud tähelepanule hoiavad lõheliste kudemisrahul silma peal ka Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud. Suur tänu neile selle abi eest! 

Kõigi lõheliste huvides ootame sügisesi vihmasadusid ‒ kõrgem veetase aitab kaladel lihtsamalt kudemispaikadesse jõuda! 

Püütud Lõhilane mõõtmisel

Röövpüüdjate saagiks langenud meriforell. Foto: Keskkonnaameti järelevalve