Alutaguse rahvuspargi teaduskonverents
8.-9. oktoobril 2019 toimub Illuka mõisas ja Kurtna järvestikus Alutaguse rahvuspargi esimene teaduskonverents „ALUTAGUSE RAHVUSPARGI UNIKAALNE LOODUS JA KULTUUR“. Konverents keskendub Alutaguse piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustele ning nende säilimisele. Esimest korda mõeldi Alutaguse rahvuspargi loomisele juba 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark. Alutaguse rahvuspargi loomine Eesti Vabariigi 100. aastapäeval teoks sai, on ilus kingitus mitte üksnes Ida-Virumaale, vaid tervele Eestile. Alutaguse rahvuspark hõlmab valdava osa Alutaguse madalikust, kus on metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Samas on inimmõju üha intensiivistumas ja see võib ohtu seada meile igavesena tunduvad väärtused. Alutaguse on mitmes mõttes piiriala, sajandeid erinevate rahvaste kokkupuute koht, kus kohtuvad Eesti, Vadja ja Vene kultuurid, keeled, religioon ja pärimus. Nii on tekkinud põnevad vastastikused mõjud ja arenenud suhted.   REGISTREERUMINE Konverentsil osalemine on tasuta. Palun registreeru hiljemalt 7. oktoobril lingil https://forms.gle/4R7Mmo2GhstMsZef7   KOHALEJÕUDMINE 8. oktoobril Konverents toimub Illuka mõisa seminarihoones, https://illukamois.ee/kontakt/ BUSS marsruudil Jõhvi-Iisaku-Illuka väljub 8.30 Jõhvist (viadukti alt parklast), Iisakust 9:00 (bussipeatusest) Tagasi marsruudil Illuka-Iisaku-Jõhvi kell 15.30 9. oktoobril Retk Kurtna järvestikus (riietu ilmastikukindlalt, kaasa joogivesi, vajadusel kerge eine) BUSS marsruudil Iisaku-Mäetaguse (soovi korral)-Jõhvi väljub Iisakust 9.30 (bussipeatusest), Jõhvist 10.00 (viadukti alt parklast) Tagasi marsruudil Kurtna-Jõhvi-Mäetaguse (vajadusel)-Iisaku orienteeruvalt 14.00   PROGRAMM 8. oktoober Illuka mõisa seminarihoones 9.30-10.00 tervituskohv 10.00-10.10 Avasõnad Riho Kuppart 10.10-10.25 Kuidas sündis Alutagusele rahvuspark 10.25-10.40 Kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, Leelo Kukk 10.40-11.25 Alutaguse – nimi, piirid ja maastikud, Taavi Pae 11.25-12.10 Alutaguse soostik kui elupaik, Agu Leivits 12.10-12.55 Alutaguse metsade väärtused ja nende säilimisperspektiiv, Anneli Palo 12.55-13.45 lõunapaus (Illuka mõisas, lõunasöök maksab 5.-) 13.45-14.30 Looduskasutusest Alutagusel, põhielatusalade lõikes ja rahvapärimuse toel, Mall Hiiemäe 14.30-15.15 Militaarpärand, Ain Tähiste   9. oktoober Retk Kurtna järvestikus Kurtna järvestik – Kalevipoja jalajälgede kaitseala. Jaanus Terasmaa, Marko Vainu Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalsemaid piirkondi, kus 30 km2-l vaheldusrikkal, mõhnade ja liivaseljandikega maastikul on palju erinevaid järvi, elupaiku ja haruldasi liike. Samas on see ka üks ohustatumaid järvestikke Eestis. Retke käigus külastame Kurtna järvestikus erinevaid järvekomplekse, tutvume inimmõju ilmingutega ja arutleme järvede saatuse üle.   ESINEJAD 8. oktoober 1. Taavi Pae, Tartu Ülikooli geograafia osakonna Eesti geograafia dotsent Alutaguse -- nimi, piirid ja maastikud Ettekandes käsitlen Alutaguse nime päritolu ja selle tänast kasutus. Samuti selgitan Alutaguse piiritlemist ning toon näiteid tema maastike mitmekesisusest.   2. Agu Leivits, Keskkonnaamet Alutaguse soostik kui elupaik Esimest korda puutusin Alutaguse soode ja soolindudega kokku 25 aastat tagasi Muraka rabas, kui käivitus ametlikult eluslooduse riikliku seire programm. Praeguseks on Aluaguse soodele saanud peale kolmas haudelinnustiku seirering ning võib tõdeda, et välitööd Alutagusel on olunud alati eluks ajaks meeldejäävad seiklused. Lisaks lindudele olen Alutagusel kohtunud ka teiste põnevate liikide ja eriliste kooslustega. Ettekandes tuleb juttu Alutaguse soodest, nende eripärast ning seal elavatest liikidest. Rohkem pööratakse tähelepanu Alutaguse soode linnustikule ja selles toimunud pika-ajalistele muutustele. Jutuks tulevad ka sookoostlustes toimunud muutused ja neid põhjustanud teguritest ning ka sellest, kuidas ja mida on tehtud ja tehakse Alutaguse soode seisundi ja seal elevate liikide elutingimuste parandamiseks.   3. Anneli Palo, maastikuöloog (PhD), TÜ geograafia osakond Alutaguse metsade väärtused ja nende säilimisperspektiiv Olen tegelnud erinevate metsa looduskaitse teemadega üle 20 aasta, sh metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi metsaelupaigad, metsade majandamis- ja kasutusviiside muutused viimase saja aasta jooksul. Ettekandes tutvustan Alutaguse põlismetsade kasutusevõtu ajalugu, räägin säilinud loodusväärtustest ning arutlen piirkonnas kaitse all oleva metsamaastiku tuleviku üle. Kas rahvuspark kaitseb Alutaguse metsi paremini kui looduskaitseala?   5. Ain Tähiste, Eesti militaarajaloo uurija. Hiiumaa Militaarmuuseumi juht, projekti Eesti XX sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamine üks elluviijaid Militaarpärand Oma ettekandes keskendun Ida-Virumaale laiemalt, militaarpärand on ju väga mitmekesine ulatudes muinasajast tänapäevani. Enamus Eestit räsinud sõdadest on üle Ida-Virumaa rullunud. Linnused ja kindlused: Vasknarva, Purtse, Narva ja Jaanilinn; lahinguväljad: Sinimäed, Narva, Auvere, Krivasoo; Külma Sõja aegsed militaarrajatised: Saka ja Voka raketibaasid, Edise ja Olgina raadiolokatsioonijaamad, Päite ja Narva-Jõesuu piirivalvetornid, Toila ja Narva kalmistud.   6. Mall Hiiemäe, eesti folklorist, tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana Looduskasutusest Alutagusel, põhielatusalade lõikes ja rahvapärimuse toel Lõpetasin 1962. aastal Tartu Ülikooli folkloristina. Alates 1964. aastast olen töötanud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurina ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina. Ettekandes vaatlen inimese ja muu looduse ökoloogilisi suhteid eri valdkondadest (nt putukad, kalad, linnud, imetajad).   9. oktoober 1. Jaanus Terasmaa, Phd – TLÜ Ökoloogia keskuse juhataja ja vanemteadur Olen panustanud Kurtnaga seotud uuringutesse alates 2003. aastast. Olen juhtinud mitmeid Kurtnaga seotud uurimisprojekte ja publitseerinud sealt kogutud andmete baasil teadusartikleid.   2. Marko Vainu, Phd – TLÜ Ökoloogia keskuse teadur