Alutaguse rahvuspargi teaduskonverents

Autor:

Maret Vildak
8.-9. oktoobril 2019 toimub Illuka mõisas ja Kurtna järvestikus Alutaguse rahvuspargi esimene teaduskonverents „ALUTAGUSE UNIKAALNE LOODUS JA KULTUUR“. Konverents keskendub Alutaguse piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustele ning nende säilimisele. Esimest korda mõeldi Alutaguse rahvuspargi loomisele juba 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark. Alutaguse rahvuspargi loomine Eesti Vabariigi 100. aastapäeval teoks sai, on ilus kingitus mitte üksnes Ida-Virumaale, vaid tervele Eestile. Alutaguse rahvuspark hõlmab valdava osa Alutaguse madalikust, kus on metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Samas on inimmõju üha intensiivistumas ja see võib ohtu seada meile igavesena tunduvad väärtused. Alutaguse on mitmes mõttes piiriala, sajandeid erinevate rahvaste kokkupuute koht, kus kohtuvad Eesti, Vadja ja Vene kultuurid, keeled, religioon ja pärimus. Nii on tekkinud põnevad vastastikused mõjud ja arenenud suhted. REGISTREERUMINE Konverentsil osalemine on tasuta. Palun registreeru hiljemalt 7. oktoobril, lingil https://forms.gle/4R7Mmo2GhstMsZef7 KOHALEJÕUDMINE 8. oktoobril toimub konverents Illuka mõisa seminarihoones, https://illukamois.ee/kontakt/ BUSS marsruudil Jõhvi-Iisaku-Illuka väljub Jõhvist (viadukti alt parklast) kell 8.30, Iisakust kell 9:00 (bussipeatusest) Tagasi marsruudil Illuka-Iisaku-Jõhvi kell 15.30 9. oktoobril toimub konverents Kurtna järvestikus (retkel palun riietu ilmastikule vastavalt, võta kaasa pudel joogiveega ja vajadusel kerge eine) BUSS marsruudil Iisaku-Mäetaguse (soovi korral)-Jõhvi-Kurtna väljub Iisakust kell 9.30 (bussipeatusest), Jõhvist 10.00 (viadukti all parklas) Tagasi marsruudil Kurtna-Jõhvi-Mäetaguse (vajadusel)-Iisaku orienteeruvalt kell 14.00   PROGRAMM 8. oktoober Illuka mõisa seminarihoones 9.30-10.00 tervituskohv 10.00-10.10 Avasõnad Riho Kuppart 10.10-10.25 Kuidas sündis Alutagusele rahvuspark 10.25-10.40 Kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, Leelo Kukk 10.40-11.25 Alutaguse – nimi, piirid ja maastikud, Taavi Pae 11.25-12.10 Alutaguse soostik kui elupaik, Agu Leivits 12.10-12.55 Alutaguse metsade väärtused ja nende säilimisperspektiiv, Anneli Palo 12.55-13.45 lõunapaus (Illuka mõisas, lõunasöögi hind 5.-) 13.45-14.30 Looduskasutusest Alutagusel, põhielatusalade lõikes ja rahvapärimuse toel, Mall Hiiemäe 14.30-15.15 Militaarpärand, Ain Tähiste   9. oktoober Retk Kurtna järvestikus 10.30-14.00 Kurtna järvestik – Kalevipoja jalajälgede kaitseala. Jaanus Terasmaa, Marko Vainu Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalsemaid piirkondi, kus 30 km2-l vaheldusrikkal, mõhnade ja liivaseljandikega maastikul on palju erinevaid järvi, elupaiku ja haruldasi liike. Samas on see ka üks ohustatumaid järvestikke Eestis. Retke käigus külastame Kurtna järvestikus erinevaid järvekomplekse, tutvume inimmõju ilmingutega ja arutleme järvede saatuse üle.   ESINEJAD 8. oktoober 1. Taavi Pae, Tartu Ülikooli geograafia osakonna Eesti geograafia dotsent Alutaguse -- nimi, piirid ja maastikud Ettekandes käsitlen Alutaguse nime päritolu ja selle tänast kasutus. Samuti selgitan Alutaguse piiritlemist ning toon näiteid tema maastike mitmekesisusest.   2. Agu Leivits, Keskkonnaamet Alutaguse soostik kui elupaik Esimest korda puutusin Alutaguse soode ja soolindudega kokku 25 aastat tagasi Muraka rabas, kui käivitus ametlikult eluslooduse riikliku seire programm. Praeguseks on Aluaguse soodele saanud peale kolmas haudelinnustiku seirering ning võib tõdeda, et välitööd Alutagusel on olunud alati eluks ajaks meeldejäävad seiklused. Lisaks lindudele olen Alutagusel kohtunud ka teiste põnevate liikide ja eriliste kooslustega. Ettekandes tuleb juttu Alutaguse soodest, nende eripärast ning seal elavatest liikidest. Rohkem pööratakse tähelepanu Alutaguse soode linnustikule ja selles toimunud pika-ajalistele muutustele. Jutuks tulevad ka sookoostlustes toimunud muutused ja neid põhjustanud teguritest ning ka sellest, kuidas ja mida on tehtud ja tehakse Alutaguse soode seisundi ja seal elevate liikide elutingimuste parandamiseks.   3. Anneli Palo, maastikuöloog (PhD), TÜ geograafia osakond Alutaguse metsade väärtused ja nende säilimisperspektiiv Olen tegelnud erinevate metsa looduskaitse teemadega üle 20 aasta, sh metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi metsaelupaigad, metsade majandamis- ja kasutusviiside muutused viimase saja aasta jooksul. Ettekandes tutvustan Alutaguse põlismetsade kasutusevõtu ajalugu, räägin säilinud loodusväärtustest ning arutlen piirkonnas kaitse all oleva metsamaastiku tuleviku üle. Kas rahvuspark kaitseb Alutaguse metsi paremini kui looduskaitseala?   4. Ain Tähiste, Eesti militaarajaloo uurija. Hiiumaa Militaarmuuseumi juht, projekti Eesti XX sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamine üks elluviijaid Militaarpärand Oma ettekandes keskendun  Ida-Virumaale laiemalt, militaarpärand on ju väga mitmekesine ulatudes muinasajast tänapäevani. Enamus Eestit räsinud sõdadest on üle Ida-Virumaa rullunud. Linnused ja kindlused: Vasknarva, Purtse, Narva ja Jaanilinn; lahinguväljad: Sinimäed, Narva, Auvere, Krivasoo; Külma Sõja aegsed militaarrajatised: Saka ja Voka raketibaasid, Edise ja Olgina raadiolokatsioonijaamad, Päite ja Narva-Jõesuu piirivalvetornid, Toila ja Narva kalmistud.   5. Mall Hiiemäe, eesti folklorist, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana Looduskasutusest Alutagusel, põhielatusalade lõikes ja rahvapärimuse toel Lõpetasin 1962. aastal Tartu Ülikooli folkloristina. Alates 1964. aastast olen töötanud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurina ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina. Ettekandes vaatlen inimese ja muu looduse ökoloogilisi suhteid eri valdkondadest (nt putukad, kalad, linnud, imetajad).   9. oktoober 1. Jaanus Terasmaa, Phd – TLÜ Ökoloogia keskuse juhataja ja vanemteadur Olen panustanud Kurtnaga seotud uuringutesse alates 2003. aastast. Olen juhtinud mitmeid Kurtnaga seotud uurimisprojekte ja publitseerinud sealt kogutud andmete baasil teadusartikleid. 2. Marko Vainu, Phd – TLÜ Ökoloogia keskuse teadur Olen panustanud Kurtnaga seotud uuringutes alates 2009. aastast. Olen kaitsnud 2018. aastal doktoritöö Kurtna järvestiku keskosa järvede probleemidele lahenduste leidmiseks ning osalenud ka mitmetes järvestikuga seotud rakendusuuringutes. Kurtna järvestik - Kalevipoja jalajälgede kaitseala Mitmete Kalevipoja legendidega seotud loodusväärtus Kurtna järvestik on juba aastakümneid kannatanud intensiivse inimtegevuse käes. Alguses väikeses mahus kraavitamisega alanud tegevused on edasi arenenud põhjaveevõtuks, põlevkivi kaevandamiseks ning kaevandusvee läbi järvestiku suunamiseks. Lisaks muidugi piirkonnale omane olnud õhusaaste ning mainimata ei saa jätta ka puhkajatega seotud probleeme. Reguleerida ja paremaks on üritatud olukorda muuta juba viimase 50 aasta vältel igal kümnendil. Järvederikka mõhnastiku kaitseks loodi teadlaste survel kaitseala 8. juuni 1987. aastal. See ei toonud küll kaasa olukorra loodetud paranemist, kuid vähemalt tagas mingi stabiilsuse ning teoreetilise võimaluse asju kontrolli all hoida. Retke käigus külastame järvestikus erinevaid järvekomplekse, tutvume inimmõju ilmingutega ja arutleme järvede saatuse üle.