Koostöö
KORGÕMAA MÕTTETALOS ehk MÕTTETALGUD 26.01.2019
- mõttetalgud Haanjamaa ning Rõuge ja Vastseliina kihelkondade Haanja kõrgustikul asuva osa rahvale.
Laupäeval, 26. jaanuaril kogunesid Eestimaa kõige kõrgema osa ehk Korgõmaa elanikud Haanja rahvamajja mõttõtalosele ehk mõttetalgutele. Põhiteemaks oli siinne traditsiooniline loodussäästlik elulaad: kuidas elada ja majandada nii, et ka tulevastel põlvedel oleks siin hea elada, kuidas anda järgnevatele põlvedele edasi esivanemate teadmist loodusega kooskõlas elamisest. Talgute eesmärk ja oodatav tulemus oli leida ühine kogukondlik arusaamine siinsetest loodusväärtustest, eluruumist ja paikkondliku mälu järjepidevusest.
Selle ürituse korraldasid koostöös Keskkonnaamet, Haanimiihhi Nõvvokoda ja Rõuge Kihelkonnakogu, toetas SA KIK. Talgujuht oli Ruuta Ruttas. Töörühmade juhid olid Maila Kuusik, Aivar Küttim, Pille Saarnits ja Maris Kivistik. Kokku oli tulnud 43 inimest, nii noori kui vanu Vastseliinast Varstuni. Arutelu toimus kindla metoodika alusel töörühmades ja kestis hommikust õhtuni (kell 10-19). Töörühmade teemad olid: teadmiste edasiandmine, majandus, eluolu, globaalne vs lokaalne.
Päeva esimesel poolel kaardistati rohkem, et mis see elulaad ja väärtused on, mida siin kalliks peame ja hoida ja edasi anda tahame. Kõlama jäi looduse lugemise oskus, kogukonna toetus, turvatunne, elustiil, mis võimaldab privaatsust, oma mõtetega olemist, mõttelaad, et kohtudes inimesed võtavad aega pühenduda, mitte ei libise üksteisest niisama mööda.
Päeva teisel poolel arutati rohkem, et kuidas seda head hoida ja edasi anda. Räägiti, et tuleb leida tasakaal globaalse ja lokaalse vahel. Et internet ei ole ainult globaalse pealetung vaid ka võimalus meil siin lokaalselt kokku hoida ja annab kaugtöö kaudu võimaluse meil siin tegutseda linna tööle kolimise asemel. Majanduses oli teemaks „tii pääl püsümine“. Et iidne ja omapära säiliks ja samal ajal areneksime ja püsiksime konkurentsis. Et lapselapsed ja vanavanemad mahuksid kõik ühe talumuru peale. Ja et väikesemahuline talude toodang saaks organiseeritult laia maailma turule. Korgõmaa maastiku mitmekesisus tingib selle, et äraelamiseks peab majandus olema väga mitmekesine, ehk iga talu (majandusüksus) peab tegelema mitmete erinevate asjadega (natuke metsamajandust, natuke põllumajandust, natuke käsitööd (veini, vaipu jne). Maastiku ja majanduse mitmekesisus soosib omakorda ka kogukonna mitmekesisust. Teadmiste edasiandmisega seoses jäi meelde mõte tutvustada lastele kohalikke inimesi, kes on kohaliku elulaadi kandjad ja kel on mingid huvitavad oskused. Minna neile külla või appi. Ja kõnõlda uma kiilt. Selle asemel, et pidevalt "parandada" hukas põlvkondi, kaasata lapsi võimalikult paljudesse suurte inimeste töödesse ja tegevustesse ja ka sündmusi korraldada arvestusega, et tullakse koos lastega. Oluline on anda edasi oma juurte tunnetamine ja uhkus selle üle. Ja vaadata ühes suunas.
Mõttetalgud lindistati ja üldised arutelud on järele vaadatavad. Arutelu tulemustest tehakse kirjalik kokkuvõte. Edaspidi jätkatakse asjade arutamist ja edasi viimist juba põhjalikumalt süviti teemarühmade kaupa. Kõik siinset traditsioonilist loodussäästlikku elulaadi väärtustavad Korgõmaa kogukondade liikmed on teretulnud kaasa mõtlema ja panustama.
Kirke Saarnits, Rõuge valla noorsootöötaja, Haanja piirkond