Suure Munamäe mets

Munamäe tippu tõustes jäävad silma suured kuused. Need jämedad 150 – 160 aastat vanad puud on jõudnud oma elutee lõpusirgele. Kuuskede loomulikku hääbumist kiirendavad puiduseen juurepess ja kuuse-kooreürask. Seetõttu võib mäel näha mitmeid kuivanud kuusegruppe. 

Suure Munamäe väärtus on lisaks Eesti kõrgeimale tipule vanas ja suuresti looduslikult kujunenud metsas. Järskude nõlvadega Munamägi oli Haanja riigimõisa ajal arvatud aletamiseks kasutatavate maade hulka (1800–1851. a kaartide alusel). 1880. aastatel kaardistati ala metsastuva karjamaana. Karjatamise mõjul on puud erinevas vanuses – alguses kasvas karjamaale hõre kuusik ja kui karjatamine lõpetati, lisandusid lehtpuud. Sellest alates on Munamäe mets saanud võimaluse rohkem omasoodu kujuneda. Alates 1957. aastast on mägi looduskaitse all.  

Eriti soodsates tingimustes võib kuuse vanus küündida üle 200 aasta. Ühel hetkel saab aga ka pikk elu otsa. Surnud puu, olgu ta püsti või maha langenud, on omakorda toidulauaks ja elupaigaks seentele, putukatele, sammaldele  ja muule metsa elurikkusele.  

Surnud puude asemel tekkinud väikestel lagendikel saavad suurema valguse toel kasvujõu mitmed lehtpuu- ja põõsaliigid. Ajapikku hakkab nende varjus ja surnud puidul kasvama ka uus kuuse põlvkond. See on metsa loomulik looduslik ringkäik ja parim eeldus uue terve ja vastupidava metsapõlve tekkeks.   

Kuigi Munamäel kasvab loodusmets, kus maha langevad ja lamama jäetud tüved on loomulik vaatepilt, tagatakse jalgtee ääres külastajate ohutus. 

Pealtvaade metsale. Metsas on elusate puude kõrval märgata üksikud kuivanud puude grupid.
Ülelend 25.01.2023 (vasakul) ja 01.06.2023 (paremal). Fotod: Janar Aleksandrov

Suure Munamäe mets on elurikas

Suur Munamägi on elupaigaks näiteks kriitilises seisundis olevale ripp-lapiksamblikule, aga ka väljasuremisohus kollakale tõmmusamblikule ja kõrgeimasse kaitsekategooriasse kuuluvale rohelisele hiidkuprale. Paljud Suure Munamäe nõlvadelt leitud kaitsealused liigid vajavad elupaigana surnud puude tüvesid, aga on seotud ka vanade pihlakate, sarapuude, vahtrate ja saartega. Surnud puude raiumise ja väljaveoga kaoksid paljudele kaitsealustele liikidele sobilikud tingimused.   

2023. aasta sambla ja samblikuliikide inventuuri  tulemused leiab Haanja looduspargi lehelt: Haanja looduspargi Munamäe sihtkaitsevööndi sambla- ja samblikuliikide inventuuri tulemused ja eksperthinnang. Inventuuri tellis Keskkonnaamet ning teostas Piret Lõhmus.

 

Suur Munamägi vanadel piltidel

Noor segamet künkal, tipus väike puidust torn
Suur Munamägi. Fotol on näha 12 m kõrgune puutorn, mis olevat ehitatud 1890. aastal. Foto tegemise aasta teadmata. Allikas: Munamägi, ERM Fk 1523:2959, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/760389

 

Must-valge maastikufoto põllumaade ja taamal kõrguva metsase künkaga
Suur Munamägi. Pildilt paistab 25-meetrine puidust torn. Munamäel Võrumaal 24.VIII 1933. O. Haidaki Eesti vaatekaartide fototrükk Narvas. Allikas: Haanja, RM F 100:451, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalView/953011

Tutvu ka: Haanja Munamägi - turistide Mekka : lühike ülevaade Balti-maade kõrgeimast tipust ja selle ligemast ümbrusest. Autor: Armin Öpik, Jaan Rumma, August Kohver, Kustas Utuste, Toimetaja: Rudolf Leiman, Enno Piir, Kujundaja: Richard Kivit. Koit, 1935