Kultuurmaastike tekkelugu

Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad. Siia on inimesed rajanud oma kodud, kasutades peamiselt kohalikku materjali: puitu, maakivi, paasi, pilliroogu, aga toonud ehituspalki ka kaugematest metsadest mandrilt ja Muhumaalt.

10 000 aasta eest, viimase jääaja järel oli valdav osa praegusest Matsalu rahvuspargi maismaast vee all. Maa kerkides tulid meie aladele esimesed inimesed, kes elatusid korilusest, kalapüügist ja küttimisest ning ei olnud veel paikse eluviisiga.

Matsalu vanim püsiasustus jääb tõenäoliselt varasemasse rauaaega (500a.eKr kuni esimene aastasada) Kirbla-Salevere- Metsküla kõrgematele paepealsetele kõlvikutele, kus huumusekiht oli õrnem ja mida oli hõlpsam kõplaga harida. Kui õhuke mullakiht oma rammu ammendas, liiguti tööriistade täienedes ja karjakasvatuse edenedes raskematele, viljakamatele muldadele.

Kuigi vahepealse aja kohta on arheoloogilisi leide napilt, oli 13.sajandiks asustus kujunenud enamike praeguste külatuumikute ümber. Tol ajal kasutati karja- ja metsamaid ning veekogusid ühiselt, põllu- ja heinamaad olid perede vahel väikesteks tükkideks jagatud. Asulad olid ilmselt sumbkülad, kus hooned asusid hästi lähestikku. Veevõtukohaks oli küla juures (või keskel) asunud allikas. Mõnes hilisemas külas oli ilmselt juba ka kaevatud kaeve. Kohati võib oletada isegi kividega sillutatud külatänava olemasolu. Elumajad olid arvatavasti väikesed üheruumilised (4x5 m) ristkülikukujulise põhiplaaniga ja väikese tuulekojaga palkmajad. Ilma korstnata ja muld- või puitpõrandaga. Ümber õue paiknesid majapidamishooned. Rehielamu olemasolust muinasajal andmeid pole. Keskmine Läänemaa küla koosnes kümnekonnast majapidamisest.