2025 Matsalu-Otepää suvekursus
Sellesuvine noore looduskaitsja kursus toimus üheskoos Matsalu rahvuspargi noorte looduskaitsjatega. Meie kursuse põhiteemaks oli elurikkus ning kliimamuutused ja nendega kohanemine.
Kursus toimus 19.-22. augustil Otepää looduspargis ja selle lähiümbruses. Osalesid 24 Matsalu rahvuspargi ja Otepää looduspargiga seotud noort vanuses 7–17 eluaastat.
Nelja päeva jooksul noored:
• kogesid, liikudes nii ratastel kui ka jalgsi, Otepää kõrgustiku maastike omapära ja paikadega seotud pärimust. Noortega jagasid oma teadmisi ja kogemusi Peeter Kangur ja Liina Remm Tõutsilt, Priit Sibul Ilmjärvelt ning Tarmo Evestus keskkonnaametist. Ilmjärvele jõudmiseks oli kõigepealt vaja tõusta Taivahe minemidse mäe (ka Tsirgumägi) otsa. Ilmjärve piirkond on juba ammustest aegadest olnud väga tähtis ja püha paik. Pühaläte, millest saab alguse Pühajõgi (tänapäeval rohkem tuntud nimega Võhandu jõgi), on küll nõukogude ajal jäetud lastelaagrisse laiendatava kruusatee alla. Ka ratturid nägid oma silmaga, kuidas vesi jätkuvalt tee servast välja immitses. Ilmjärv tähistab arvatavasti vesikonna ülemist järve. See on ka esimene järv, millest rahvapärimuse järgi Pühajõgi (Võhandu) läbi voolab. Heiki Valk on teinud kindlaks, et Ilmjärve nime on 17. sajandil kandnud tänane Kauru järv. Kohalugude kõrval said noored oma silmaga näha piirkonnas kasvamas looduskaitsealust ungrukolda ja vääriselupaiga tunnusliike sulgjas õhik (sammaltaim) ja roosa pess (torikseen).
• said Arne Aderi pildiprogrammide abil lähemalt tuttavaks Matsalu rahvuspargi ja Otepää looduspargi väärtustega. Eriliseks boonuseks oli 2025. aasta linnu kormorani elu-olu Tondirahul Matsalus ning Otepää kandis pesitseva käblikupere pesitsusaegsed rõõmud ja väljakutsed. Arne jutust said ka otepäälased teada, et seni maailma pikima elueaga kalakajakas pesitses just Matsalu kandis. Tema nimi oli Marta ning ta elas 34 aastaseks. Me teame seda tänu Kalev Rattistele, kes pikki aastaid tema pesitsust seiras. Marta kohta on lausa eraldi vikipeedia lehekülg olemas. Omaette põnev oli vaadata, kuivõrd oskuslikult suudavad kormoranid ujulestadega okstest kinni hoida. Ja tõesti – sel linnuliigil on ebamaiselt rohelised silmad. Lisaks kaladele lähevad kormoranide saagiks ka hõbe- ja merikajakate noored pojad. Neile tehakse kambakas, et linnuvanemate tähelepanu eemal hoida. Merikotkad piiravad omakorda kormoranide arvukust: juba hommikul on kotkad kohal, saagiks võetakse just suuremad pojad. Arnel ei õnnestunud näha, et merikotkas oleks saagiks võtnud vanalindu. Käblikupere pesitsust terve suve jooksul Otepää kandis jälgides selgus, et vähemalt selle käblikupere pesitsus kestis juunist augustini, st märgatavalt kauem, kui pesitsusaegne raierahu kokku on lepitud. Ja kuigi linnud on meie jaoks väga osavad, siis alguses ei julge nemadki pesast välja ronida, kippudes kohe turvalisse pessa tagasi.
• heiskasid 20. augustil koos Kaitseliidu Otepää malevkonna esindajatega pidulikult riigilipu.
• said Kalle Kõllamaa juhatused selgeks nii mitmedki võõrliigid. Otepää piirkonnas on viimasel paaril aastal eriti hoogsalt hakanud levima kanada kuldvits, keda näeb teede ääres nii üksikute puhmikute kui linna lähiümbruses kohati lausaliselt. Mida saavad aga noored nende kohalikku loodust ohustavate liikide ohjamiseks ära teha? Kõige aluseks on andmed. Kui panna oma vaatlused PlutoFi või loodusvaatluste andmebaasi üles, saavad ka Eesti teadlased ja spetsialistid parema ülevaate, mis seis ühe või teise liigiga on. Ja kui märkad näiteks kanada kuldvitsa, siis on õige võimalikult kiiresti teda tõrjuma hakata, sest probleem läheb iga aastaga ainult suuremaks. Iga maaomaniku ülesanne seista selle eest, et tema aiast ei paneks võõrliigid plehku ning kui nad ka on kusagilt plehku pannud, siis ka tõrjuda oma kinnistul, et nad edasi ei leviks. Me kõik saame aga maaomanikele tõrjumisega appi tulla. Juba see, kui sa võtad kanada kuldvitsalt kõik õisikud ära, annab, et vähemalt sel aastal jääb suur osa võõrliigi seemneid edasi levitamata.
• harjutasid Peeter Kangru juhatusel sõlmede tegemist. Selgus, et kõige parem sõlm on sõbra käsi. Aga kui nööri kasutada, siis hea sõlm on see, mis kasutades hoiab tugevasti, aga pärast kasutamist tuleb ka kenasti lahti, isegi juhul, kui see on jääs.
• said kogemuse, et tulepulga abil tule ülestegemine nõuab veidi harjutamist. Kaimo Vahtra rahulikul ja kindlameelsel juhendamisel said sellega kõik lõpuks hakkama. Kaimo soovitus noortele oli koju kaasa, et alati anna lähedastele teada, kellega, kuhu ja kui kauaks lähed.
• õppisid, kuidas droone käsitseda. Kaitseliidu Otepää malevkonna eestvedamisel said noored kätt proovida nii simulatsioonimängul kui ka reaalselt drooni juhtimisel. Tänapäeval kasutatakse droonide abi väga paljudel elualadel, nii liigivaatluste tegemiseks kui ka näiteks kontrollideks.
• vaatasid mõtlemapanevat dokumentaalfilmi elurikkuse ja kliimamuutuste vahelistest seosest. Saime aimu, et paljudel liikidel on inimese kõrval juba praegu keeruline hakkama saada, kuid kliimamuutused võimendavad rasket olukorda veel omakorda. Inimestena saame seista selle eest, et kasutada loodusressursse arukalt, mitteraiskavalt, austusega looduse ees.
• said selgeks nii mõnegi kaitsealuse samblikuliigi. Piret Lõhmuse eestvedamisel õppisid noored alguses samblikke nende kehade järgi eristama. Seejärel oli ülesandeks kahe eri samblikurühma – narmassamblike ja habesamblike – seast õppida eristama looduskaitsealust pikka lõhnasamblikku. Kui tead täpselt, milliseid tunnuseid jälgida, ei olegi see ülemäära keerukas. Viimaseks ülesandeks oli samblikunäidised panna kokku liigiepiteetidega. Igatahes on nüüd igale kursusel osalejale selge, et habesamblikel on keskel valge keskjuhe, narmassamblikud lähevad lihtsalt kergesti katki, ja pikk lõhnasamblik on tuustjas, harude tipud ei lähe otsast peenemaks.
• osalesid korrastustöödel Pühajärve matkarajal. RMK loodusvahi eestvedamisel avati matkarada mahalangenud puudest ning veeti oksi sügavamale metsa sisse. Nii on Pühajärve ümber matkajatel edaspidi lihtsam rada kasutada. RMK loodusvahil on väga suur tööpiirkond ning seoses viimaste aastate üraskirünnetega ikka juhtub aeg-ajalt, et kui ühes kohas saab töö tehtud, siis teisal tööjärg juba ootab.
• õppisid, kuidas valmib tökat ja tõrv ning et söepliiatseid saab edukalt ka ise valmistada.
• harjutasid kätt käepäraste vahenditega puidust lusika tegemisel ja söögi valmistamisel;
• vahetasid muljeid rahvusvahelisest Junior Ranger laagrist Itaalias.
• said uusi sõpru ja mõttekaaslasi.
Aitäh kõikidele juhendajatele, kes noortega oma teadmisi ja oskusi jagasid, ning suur tänu Kliimaministeeriumile, RMK-le, Kappermäe seltsile, Kaitseliidu Valgamaa malevale ja Otepää malevkonnale panuse eest kursuse õnnestumiseks!
Eriline rõõm on noortest, kes oma vahetu olemuse ja energiaga tegid kokkusaamise meeldejäävaks sündmuseks!