2025 Matsalu-Otepää suvekursus
Sellesuvine noore looduskaitsja kursus toimus üheskoos Matsalu rahvuspargi noorte looduskaitsjatega. Meie kursuse põhiteemaks oli elurikkus ning kliimamuutused ja nendega kohanemine. Kursus toimus 19.-22. augustil Otepää looduspargis ja selle lähiümbruses. Osalesid 24 Matsalu rahvuspargi ja Otepää looduspargiga seotud noort vanuses 7–17 eluaastat.
Ratastel ja jalgsi matkates kogesid noored Otepää kõrgustiku maastike omapära ja paikadega seotud pärimust. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid Peeter Kangur ja Liina Remm Tõutsilt, Priit Sibul Ilmjärvelt ning Tarmo Evestus keskkonnaametist. Ilmjärve kiriku juurde jõudmiseks oli esmalt vaja tõusta Taivahe minemidse mäe (ka Tsirgumägi) otsa. Ilmjärve piirkond on juba ammustest aegadest olnud väga tähtis ja püha paik. Pühaläte, millest saab alguse Pühajõgi (tänapäeval rohkem tuntud nimega Võhandu jõgi), on küll nõukogude ajal jäetud lastelaagrisse laiendatava kruusatee alla. Ka ratturid nägid oma silmaga, kuidas vesi jätkuvalt tee servast välja immitses. Ilmjärv tähistab vesikonna ülemist järve. See on ka esimene järv, millest rahvapärimuse järgi Pühajõgi (Võhandu) läbi voolab. Heiki Valk on teinud kindlaks, et Ilmjärve nime on 17. sajandil kandnud tänane Kauru järv. Kohalugude kõrval said noored oma silmaga näha piirkonnas kasvamas looduskaitsealust ungrukolda ja vääriselupaiga tunnusliike sulgjas õhik (sammaltaim) ja roosa pess (torikseen).
Arne Aderi pildiprogrammide abil said osalejad lähemalt tuttavaks Matsalu rahvuspargi ja Otepää looduspargi väärtustega. Eriliseks boonuseks Arne ettekandes oli 2025. aasta linnu kormorani elu-olu Tondirahul Matsalus ning Otepää kandis pesitseva käblikupere pesitsusaegsed rõõmud ja väljakutsed. Arne jutust said ka otepäälased teada, et seni maailma pikima elueaga kalakajakas pesitses just Matsalu kandis. Tema nimi oli Marta ning ta elas 34 aastaseks. Me teame seda tänu Kalev Rattistele, kes pikki aastaid tema pesitsust vaatles. Marta kohta on lausa eraldi vikipeedia lehekülg olemas. Omaette põnev oli vaadata, kuivõrd oskuslikult suudavad kormoranid ujulestadega okstest kinni hoida. Ja tõesti – sel linnuliigil on ebamaiselt rohelised silmad. Lisaks kaladele lähevad kormoranide saagiks ka hõbe- ja merikajakate noored pojad. Neile tehakse kambakas, et linnuvanemate tähelepanu eemal hoida. Merikotkad piiravad omakorda kormoranide arvukust: juba hommikul on kotkad kohal, saagiks võetakse just suuremad pojad. Arnel ei õnnestunud näha, et merikotkas oleks saagiks võtnud kormorani vanalindu. Käblikupere pesitsust terve suve jooksul Otepää kandis jälgides selgus, et vähemalt selle käblikupere pesitsus kestis augustini, st märgatavalt kauem, kui pesitsusaegne raierahu kokku on lepitud. Ja kuigi linnud on meie jaoks väga osavad, siis alguses ei julge nemadki pesast välja ronida, kippudes kohe turvalisse pelgupaika tagasi.
20. augusti hommikul tegid laagrilised piduliku rivistuse ja Kaitseliidu Otepää malevkonna esindajad heiskasid pidulikult riigilipu. Kui taasiseseisvumisepäeva nime olid kõik kuulnud, siis selle tähendust teadsid vaid osad laagrilised. Otepää malevkonna pealik Samuel Stepanov rääkis laagrilistele ka tähtpäeva tähendusest.
Kalle Kõllamaa juhatused said selgeks nii mõnedki võõrliigid. Otepää piirkonnas on viimasel paaril aastal eriti hoogsalt hakanud levima kanada kuldvits, keda näeb teede ääres nii üksikute puhmikute kui linna lähiümbruses kohati lausaliselt. Mida saavad aga noored nende kohalikku loodust ohustavate liikide ohjamiseks ära teha? Kõige aluseks on andmed. Kui panna oma vaatlused PlutoFi või loodusvaatluste andmebaasi üles, saavad ka Eesti teadlased ja spetsialistid parema ülevaate, mis seis ühe või teise liigiga on. Ja kui märkad näiteks kanada kuldvitsa, siis on õige võimalikult kiiresti teda tõrjuma hakata, sest probleem läheb iga aastaga ainult suuremaks. Iga maaomaniku ülesanne seista selle eest, et tema aiast ei paneks võõrliigid plehku ning kui nad ka on kusagilt plehku pannud, siis kindlasti tõrjuda oma kinnistul, et nad edasi ei leviks. Me kõik saame aga maaomanikele tõrjumisega appi tulla. Näiteks juba see, kui sa võtad kanada kuldvitsalt kõik õisikud ära, annab, et vähemalt sel aastal jääb suur osa võõrliigi seemneid edasi levitamata.
Peeter Kanguri juhatusel õpiti sõlmede tegemist. Selgus, et kõige parem sõlm on sõbra käsi. Aga kui nööri kasutada, siis hea sõlm on see, mis kasutades hoiab tugevasti, aga pärast kasutamist tuleb ka kenasti lahti, isegi juhul, kui see on jääs.
Kaimo Vahtra rahulikul ja kindlameelsel juhendamisel õpiti selgeks tulepulga abil tule süütamine. See toimib iga ilmaga. Kaimo soovitus noortele oli koju kaasa, et alati anna lähedastele teada, kellega, kuhu ja kui kauaks lähed.
Kaitseliidu Otepää malevkonna eestvedamisel said noored kätt proovida droonide käsitsemisel, ja seda nii simulatsioonimängul kui ka reaalselt drooni juhtides. Tänapäeval kasutatakse droonide abi väga paljudel elualadel, nii vaatluste tegemiseks kui ka näiteks kontrollreididel.
Filmiõhtul vaatasid noored dokumentaalfilmi elurikkuse ja kliimamuutuste vahelistest seosest. Saime aimu, et paljudel liikidel on inimese kõrval juba praegu keeruline hakkama saada, kuid kliimamuutused võimendavad rasket olukorda veel omakorda. Inimestena saame seista selle eest, et kasutada loodusressursse arukalt, mitteraiskavalt, loodust asutavalt.
Piret Lõhmuse eestvedamisel said noored praktilist liigiõpet. Noored õppisid alguses samblikke nende kehade järgi eristama. Seejärel oli ülesandeks kahe eri samblikurühma – narmassamblike ja habesamblike – seast õppida eristama looduskaitsealust pikka lõhnasamblikku. Kui tead täpselt, milliseid tunnuseid jälgida, ei olegi see ülemäära keerukas. Viimaseks ülesandeks oli samblikunäidised panna kokku liigiepiteetidega. Igatahes on nüüd igale kursusel osalejale selge, et habesamblikel on keskel valge keskjuhe, narmassamblikud lähevad lihtsalt kergesti katki, ja pikk lõhnasamblik on tuustjas, harude tipud ei lähe otsast peenemaks.
RMK loodusvahi Jür Ketneri eestvedamisel tegid noored korrastustöid Pühajärve matkarajal. Rada puhastati mahalangenud puudest ning oksad said sügavamale metsa sisse laiali veetud. Nii on Pühajärve ümber matkajatel edaspidi lihtsam rada kasutada. RMK loodusvahil on väga suur tööpiirkond ning seoses viimaste aastate üraskirünnetega ikka juhtub aeg-ajalt, et kui ühes kohas saab töö tehtud, siis teisal tööjärg juba ootab.
Käsitöömeistri Meelis Kihulase ja tema parema käe Harri juhendamisel õppisid noored, kuidas valmib tökat ja tõrv ning et söepliiatseid saab edukalt ka ise valmistada. Meie noored teavad nüüd, et tökatit tehakse kasetohust. Sellel on raviomadused, mistõttu on tökatist tehtud salv näiteks abiks sääskede vastu, aga ka mitmete nahaprobleemide puhul. Samuti on tökatil antibakteriaalsed omadused, nii on kasutatud seda ka seepide tegemisel. Tõrv tuleb aga männipuust, ja mida vaigusem, seda parem. Selleks on puid vigastatud, et mänd hakkaks rohkem vaiku tootma. Vaiguomadusi on kasutatud ka palkmajade ehitusel. Paar aastat enne puude maha lõikamist võetakse puudel latv maha, nii hakkab mänd vaiku juurtest üles tooma. Seejärel võetakse puu maha, millest tehakse majale alumised palgid. Ka noored said osaleda tõrva ja tökati valmistamisel, samuti tehti ka topsitäis sütt. Vahepealsel ajal, kui tõrv ja tölat tilkusid, harjutasid noored kätte lepapuust lusika tegemisel. Lohu sissetegemiseks kasutatud iidset, põletamise meetodit.
Krista Tiido juhendamisel õpiti ise lõkkel naadisuppi ja pannkooke valmistama. Krista jagas noored rühmadesse ja andis igale rühmale oma ülesande. Nii said lõpuks kõik ka kõhud täis.
Otepää noor looduskaitsja Riia vahetas muljeid hiljutisest rahvusvahelisest Junior Ranger laagrist Itaalias. Riia sõnul kaaslastele oli, et kuigi see võib olla alguses hirmutav, tasub end ületada, sest sa saad sellega hakkama ja lõpuks on vahva kogemus. Ta pole kunagi varem kogenud sellist sõbralikkust nagu seal rahvusvahelises seltskonnas. See laager jääb Riia sõnul temaga ka edaspidi.
Aitäh kõikidele juhendajatele, kes noortega oma teadmisi ja oskusi jagasid, ning suur tänu Kliimaministeeriumile, RMK-le, Kappermäe seltsile, Kaitseliidu Valgamaa malevale ja Otepää malevkonnale panuse eest kursuse õnnestumiseks!
Eriline rõõm on noortest, kes oma vahetu olemuse ja energiaga tegid kokkusaamise niivõrd meeldejäävaks!
Vaata ka videolõiku:
Matsalu ja Otepää noore looduskaitsja suvekursus Keskkonnaameti sotsiaalmeedia kanalis