2017 suvine kursus

Karula noore looduskaitsja Junior ranger 2017 suvise kursuse kokkuvõte

Karula noore looduskaitsja suvisel kursusel, 4.-6. juulil, osales 22 noort, neist 6 paari olid õed-vennad. Juhendajad olid Helen Kivisild, Margit Turb ja Maris Kivistik.

Esimese tegevusena pärast laagri avamist  jagasid Helen Kivisild ja Maris Turb eelmise aasta rahvusvahelise Europarc Junior Ranger Läti laagri kogemust. Tegevused on paljuski sarnased meie laagritega, vaid seltskond rahvusvahelisem ja üldiseks suhtluse keeleks inglise keel.

Peale lõunat rääkis Villu Soon Tartu Ülikoolist putukateadlase elust ja lähemat putukatest. Põnev oli ise putukaid püüda ja määrata. Osad putukad pandi surmutisse ja liblikad sirutati sirulaual. Enamus putukaid lasti aga pärast määramist taas vabadusse.

Õhtul liiguti autodega laagripaika Ubajärve äärde, seal pandi üles telgid, grilliti ning 10 ajal oli just parajalt hämar, et kuulata läbi nahkhiiredetektori nahkhiirte häälitsemist. Ubajärvelt tuvastas Lauri Lutsar 4 liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, suurvidevalane ja veelendlane. Selgus, et varem pole seal neid loomi uuritud ning tegu oli hea nahkhiirte toitumiskohaga, vääriks kandmist EELIS-esse. Automaatne salvestussüsteem salvestas 1200 helifaili öö jooksul (selle aasta rekord, tavaliselt on olnud 200 -900 helifaili).

5.juuli hommikul rääkis Priit Voolaid RMK-st noortele soode taastamise võtetest ja  vajalikkusest. Seejärel asuti matkale – algul kõik koos, hiljem liiguti maastikul kaardi ja kompassi abil gruppidena. Valgõsuus tegid Mats Meriste ja Siim Veski soo turbalasundi puurimise. Selgus, et Valgõsuu on tekkinud mineraalmaa soostumisel ning sealne turbalasundi paksus on üle 3 meetri. Gruppidena matkates läbisid noored tugeva inimmõjuga ala – nõukogudeaegseid  kuivenduskraave oli risti-rästi. Jõuti Pehmejärve äärde, kus Lilian Freiberg tutvustas järve ajalugu. Nõukogude ajal isegi väetati järvi, sest loodeti, et see paneb vetikad vohama ja kaladele jagub sedasi rohkem toitu. Samuti on Pehmejärve veetase inimeste poolt reguleeritud regulaatoriga. Värsked on järve ääres süvendatud kraavid. Kraavide süvendamisega on sattunud kallastele kasvama veetaimi – vesikupp, ohtralt mürkputke, aga ka jõekarpide poolmeid. Noortele anti ülevaade värsketest teadusuuringutest - turbase pinnase kraavitamisel õhku paiskuva CO2 hulk on kordi suurem autokütusest õhku sattuvast CO2 hulgast.

Lõunasööki söödi Saera talu lähedal, kuhu on püstitatud Saera lahingu mälestusmärk. Noored said teada loodusmetsade ja ühevanuseliste puupõldude tormidele vastupidavuse kohta. Viimane matka osa kulges mööda Saera oja äärt, hulljulgemad matkasid viimase osa mööda oja. Märjad matkalised viidi Karula rahvuspargi keskusesse Ähijärvele. Pärast kuivade riiete selga panemist rääkis Matkajuhi matkatreener Levo Tohva põhjalikult veeohutusest nii järvedel kui vooluveekogudes, tutvustas ohutusvestide ja päästevestide erinevusi. Ähijärvel õpiti külg eest kanuuga kaldale lähenemist, hädaolukorras viskeliini heitmist ja tagasi kerimist, näidati kuidas kanuust välja kukkumisel uuesti kanuusse ronida jm.

6. juuli hommikul tutvustas Monika Hint Koordikojast luudega seonduvat pärandit – kuidas ja milleks konte kasutati (viled, noad, nõelad, heeleglnõelad, ehted, sukavarda hoidjad jm), milliste taimedega ja kuidas saab konte värvida. Töö oli põnev ja haaras noori! Ka kõige väiksemad said selgeks trelliga puurimise ja valmistaud viledest tuligi häält!

Pärast lõunat tutvustasid kõik rühmad oma laagri kokkuvõtteid ja rääkisid oma emotsioonidest. Tehti viktoriin ja oligi laager selleks korraks läbi.

Fotod suvisest kursusest: I osa - https://photos.app.goo.gl/8ilDT5DUSP77176o1, II osa - https://goo.gl/photos/5hbQ4SvRudXg3Tqw9