Taluaia kujundamine 2018
1. juulil 2018 toimus Karula rahvuspargis talulillepeenra rajamise õppepäev. Õpiti selgeks peenra rajamise põhitõend: kuidas peenart rajada, milliseid taimi valida ja kuidas peenart ette valmistada.
Taluaia kujundamine (OÜ Vanaema Aed): Pole ühtegi põlist talu, mille akna all poleks olnud kaunist püsikupeenart. Põlised talulilled vajavad vähe hoolt, on haigustele ja kahjuritele vastupidavad ning õitsevad ohtralt ja lõhnavalt.
Mis taimed seal vanaema aias kasvasid ja millised on tõeliselt põlised taimed? Ühest vastust selle ei ole. Sestap ongi omavahel kokku lepitud, et põlised sordid on taimed, kes on kohanenud kohaliku kliimaga. Nende väärtus seisneb geneetilises päritolus ja kultuuripärandis. Taime võib pidada põliseks, kui teda on põlvest põlve kohalikus kliimas kasvatatud rohkem kui 50 aastat.
Lillepeenra ettevalmistamine. Foto: Lilian Freiberg
Vanimate taimede loetelu võib venitada päris pikaks, sest mõisnikud tõid ja tellisid oma aedadesse taimi üle kogu euroopa. Kes neist ellu jäid eesti kliimas, neist ongi nüüdseks saanud põlised eesti taluaiataimed. Esimese hooga meenuvad kohe sirelid, ebajasmiin, pargiroosid (sh kindlasti mairoos ehk näärelehine kibuvits ehk valgeid roose, valgeid roose, neid mis ääristasid aiateid...), hariliku lodjapuu kõige tuntum sort `Roseum` ehk `Lumepall`. Lisaks veel terve hulk püsililli: laialehine kellukas `Alba`, pojengid, murtudsüda, päevaliiliad, kukekannus, kurekell, käoking, jne. Sibullilledest liiliad, lumikellukesed, märtsikellukesed, püvililled, tulbid, nartsissid, gladioolid. Oma hurmava lõhna ja lihtsa välimusega on võitnud minu südame poeedi nartsiss, mida leidub vanades aedades ka topelõielisena ja kaheõielisena (st. ühest varrest kasvab välja kaks õit).
Kaunis talulillepeenar aasta pärast rajamist. Foto: Helen Kivisild