2018 sügisseminar
Karula noorte looduskaitsjate kultuuripärandi teemaline sügisseminar toimus 10.-11. novembril Kaikamäel, seminaril osales 13 noort.
Esimese päeva alustuseks tegime talgutööd Kaikamäel - riisusime 2 tunniga kogu kambaga majaümbruse. Kõik noored tegid tublisti tööd! Koos läheb kõik lõbusamalt, kiiremini ning märkamatlut oligi kätte jõudnud lõunasöögi aeg. Mardiajal oli kombeks süüa kuke- ja kanaliha, siis pidavat Mulgimaa uskumuse järgi lambakasvatus hästi edenema. Ja lambaid nende laste peredes on! Nii oligi meil lõunaks kana-klimbisupp ja õunakook.
Pärast söömist kõneles Epp Margna meile mardisantidest ja meisterdasime kõik endale mardisandimaskid. Maskide kaunistamiseks kasutasime naturaalseid materjale: kraasitud lambavilla, pargitud jänesenahka ja värve. Nii said meie mardiperre mardikaru, -rebane, -siga, -kass ja palju teisi koledaid tegelasi. Martide kohta käib ütlus - mida koledam, seda ilusam! Arvatakse, et mardisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Mardisante oodatakse, kuna nendelt saadakse õnnistust ja väge igapäevasele elule. Peredesse toovad mardisandid õnne, vastu saavad ande. Mardisandiks käisid varasemalt täiskasvanud mehed ja noored, tänapäeval käivad marti jooksmas ka lapsed, reeglina mardilaupäeval. Kuid vanasti võis mardisantimine aega võtta ka minut nädalat, kui käidi aga talust tallu.
Õhtusöögi valmistasime kõik koos, toimus õpituba "Vanarahva sügisene toidulaud". Koos kooriti ja keedeti kartulid, kooriti, tükeldati ja pandi ahju porgandid, kaalikad, praeti ja hautati liha, tehti soojaks hapukapsas ning magustoiduks valmistati kamavahtu marjadega. Rõõm oli seda suurem, et toit tuli hästi välja ja veel parem, et selle sai kõik koos ära süüa! Koos toidu tegemine on suurepärane praktiline meeskonnatöö ning annab hea kogemuse ka nooretele ise toidu valmistamiseks (nii mõnigi läheb peale 9. klassi teise linna õppima).
Õhtusel pimedal ajal oligi kätte jõudnud aega küla peale santima minna. Maskid läksid kohe kasutusse ja kokku sai üks tore mardisantide pere oma pillimeestega - Uku mängis karmoškat ja Hades torupilli. Käisime kolmes talus, kahte õnnestus ka sisse pääseda ja lisaks liivale jalataldade alt tõime nendesse peredesse palju viljaõnne, naise - , laspe- ja lapselapseõnne, tööõnne ja rahaõnne. Tantsisime, laulsime, küsisime mõistatusi ja lasime üle toki pererahval hüpata, et ikka tervist oleks. Laulsime, kuidas meie küüned külmetavad, aga tegelikult oli kasukatega liikudes päris palav! Saime ande ja tõime õnne, kuulutasime kahe nädala pärast välja ka kadrisandid! Mardisandiks käimine oli kui mõnus öömatk koos pillimängu ja naeruga!
Pühapäeva hommikul käisid meil külas lektorid Kirjandusmuuseumist ja tutvustasid vaid killukest kõigest sellest rikkusest, mis on rahvajuttude, kohalugude, fotode, laulude ja viseomaterjalina olemas Karula kihelkonna kohta nende muuseumis. Samuti saime teada erinevatest avalikult kasutatavatest andmebaasidest, kust leida mõistatusi, mänge jm. Nende jaoks oli tähtis info, milliseid mänge praegu lapsed mängivad. Näiteks üks rebasemäng, et seda need lapsed veel teavad, oskavad ja mängivad - pärimus on säilinud ja kasutuses... Samuti soovisid nad, et meie oma mardijooksmisest neile muuseumisse matarjale saadaks.
Seminari lõpetasime teeleminekuampsu ehk kahe maitsva šokolaadi-kringli söömisega!
Margit Turbi tehtud fotod seminarist:
Karula noored looduskaitsjad ehk mardisandid 2018. sügisseminaril. Foto: Margit Turb