Talulaste mänguasjad olid vanasti sellest materjalist, mis kätte saadi ja loodusest leiti. Kõige lihtsamas variandis kasutasid lapsed mängimiseks puuoksi ja käbisid: männikäbid võisid olla näiteks lambad ning kuusekäbid lehmad, okstest tehti aiad, majad. Pisut suuremad, kes käsitlesid juba nuga, said valmistada endale noa abil puidust mänguasju. Mänguasja valmistamine algab materjali hankimisest ehk lihtsamini öeldes tuleb minna metsa ja tuua endale mõni oksake. Piisab täieti 1-2 cm läbimõõduga okstest. Materjali valikul tasub arvestada ka puuliigiga: toomingat on palju raskem voolida kui sarapuud või pärna. Pärn on üldse üks pehmemaid, lihtsamini voolitavaid puuliike. Koolitusel sai iga laps endale voolida puuokstest loomi või paate. Paksem männikorp on samuti kergelt voolitav ja männikoorest paadid püsivad kenasti vee peal.

Pärnaniinest keerutati paelu. Selleks tuleb kuivanud, varem varutud niin märjaks kasta, võtta õhuke, kuid pikk niineriba ning keerutades saab tugeva ja omalaadse keerupaela. Paela keerutamine oli jõukohane ka lasteaialastele ning tüdrukutel valmisid ühtlased ja kaunid keerupaelad.

Vanade talulaste mänguasjade tegemise tarkusi õpetasid Meelis Kihulane, Ronald Aruorg ja Indrek Merimaa.

Kultuuripärandi teemalist koolitust korraldas Keskkonnaamet SA KIK toetusel.

Meisterdamishuvilised Ähijärvel. Foto: Helen Kivisild