Lõikuskuu keskpaigas kogunesid Eestimaa rahvusparkides ühtekokku sadakond noort looduskaitsjat. Karulas ja Alutagusel toimusid suvised laagrid eraldi oma rahvuspargi noortele, Matsalus ja Soomaal võeti ette aga mitme rahvuspargi, vastavalt Matsalu ja Vilsandi ning Soomaa ja Lahemaa ühislaagrid. 

Kuni viis päeva kestnud laagrites oli kesksel kohal piirkonna looduse ning kohalike traditsioonide tundmaõppimine praktiliste tegevuste käigus.

Mitmes laagris võeti ette pikemad matkad. Näiteks Karulas matkati enam kui 20 km künklikul ja kohati soisel maastikul rahvuspargi põhjaosas. Soomaal külastasid noored Toonoja rabasaart, kuhu pääsemiseks tuli ületada Navesti jõgi. Alutagusel matkati Varessaare talukohta Muraka soostikus, mille jooksul nägid retkelised muu hulgas kotkaperet lennuharjutustel ning väga suuri karu- ja põdrajälgi.

Alutaguse noored rabaretkel. Foto: Elo Raspel

Looduskaitses on oluline liikide tundmine. Oma ala spetsialistide käe all õpiti vee-elustikku, kõresid, ööliblikaid, samblikke, samuti lendoravaid, nahkhiiri ja teisi pisiimetajaid. Soomaal avastati samblike vaatluste käigus tamme lamapuidult limane hariksamblik, üks meie ohustatud liikidest, keda muidu on varasemalt leitud haava ja kuuse lamatüvedelt. Karulas saadi Eesti imetajate atlasesse märkida mitte eriti sagedane laane-karihiir, kelle oli toonud rahvuspargi keskuse õuele kass ja keda polnud sealkandis varem leitud. Looduse paremaks mõistmiseks mõtiskleti Alutagusel, mis on mets ning kas ja kuidas me peaksime metsa suhtuma.

Karula noored Uudo Timmi juhendamisel pisiimetajaid uurimas. Foto: Margit Turb

Kultuuripärandi vallas said noored arendada oma praktilisi oskusi puulusika meisterdamises, traditsioonilise puitaia ehitamises, toorsavitelliste tegemises või paekivist aia ladumises. Soomaal õpiti ka pärandmaastike uurimist ning tutvuti mälumaastike kaardirakendusega. Nii mõnegi noore jaoks oli uudne, et kohapärimus ei ole üksnes vanade inimeste teema, vaid see on meie kõigi peas. Me kõik oskame seda edasi anda ning peaksime kohalugusid väärtustama.

Matsalu ja Vilsandi noored paekivist aeda ladumas. Foto: Tairi Tappo

Osades laagrites tuletati meelde esmaabi ning vee- ja tuleohutuse põhitõed. Üheskoos vaba aja veetmiseks tehti lõkkeõhtuid. Matsalus mängiti ka laulumänge ning Karulas käidi traditsiooniliselt suitsusaunas.

Tagasisidedest tuli välja, et noored väärtustavad laagrites enim kohtumist teiste sarnaste huvidega noortega ning et osalejate vahel tekib ühtekuuluvustunne. Samuti hinnatakse kõrgelt elulisi teadmisi, mida saadakse edasises elus kasutada.

Soomaa ja Lahemaa noored samblikke õppimas. Foto: Krista Kingumets

Noore looduskaitsja programm on loodud noorte keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamiseks ning koostöövõrgustiku arendamiseks kaitsealadel. Osalema on oodatud loodushuvilised, eeskätt 6.-12. klasside õpilased, kel on side vastava kaitsealaga, näiteks elades kohapeal või selle lähistel. Programmi raames toimuvad kokkusaamised vähemalt kolm korda aastas. Noore looduskaitsja programmi tegevused on osa Euroopa Kaitsealade Liidu Junior Ranger programmist. Eestis korraldatakse laagreid alates 2004. aastast.