Lahemaa kevadseminar, mis toimus 12.-13.juunil, oli tänavu veidi teistsugune, kuna ühildasime selle loodusvaatluste maratoniga. Seega möödus suurem osa ajast erinevaid liigirühmi otsides ja määrates, mis hiljem tuli sisestada rakendusse nimega Legulus. Peakorraldajal olid juhendajateks abis Vilja Padonik (linnud) ning Martin Tikk (taimed).

Esimesel päeval ähvardas lääne poolt saabuv suur vihmapilv meie vaatlused ära rikkuda. Ometigi saime enne lõunasööki teha ära esimesed taimevaatlused ja koguda kokku üle 60 erineva liigi.

Olles söönud lõunasöögi, jätkusid loodusvaatlused, seekord putukate teemal. Putukavõrkudega kõrget rohtu kammides ja puuvõrasid läbi otsides avastasime üle 30 erineva liigi, kelle seas paistsid silma nii lutikad, vaablased, vaksikud kui ka ämblikud. Kindlasti oleks neid leidnud veel ohtramaltki, kuid kõige rohkem aega röövis määramine ise.

Pärast õhtusööki toimusid seltskonnamängud, teejoomine ning lauamängude maraton. Huvilised käisid ka hämaras vaatlusi tegemas; muuhulgas tabati paisjärvest kaks kobrast ning grillimishüti lae küljest suurkõrvad. Nahkhiiredetektoriga tabasime ka üksikuid helisignaale, kuid ilma tõttu oli käsitiivaliste aktiivsus madal ning polnud ka öist linnulaulu.

Teinse päeva alguses toimus kaks linnuretke – üks enne ja teine pärast hommikusööki. Vilja Padoniku teravate kõrvade abil tabasime üle 30 erineva linnuliigi. Hilishommikul saabus Elin Soomets Tartu Ülikoolist, kes tutvustas meile kahepaiksete hingeelu ning kelle juhendamisel püüdsime kinni ka hariliku kärnkonna ning rohukonna eri vanuses isendeid. Retkede käigus fikseerisime veel taimeliike ning ka üksikud samblike liigid.

Ojaäärse loodusvaatluste maratoni lõplikku liigiarvu oli raske fikseerida, kuid üpris kindlasti lisasime Leguluse süsteemi üle 150 sissekande. Kirgi kütvamateks vaatlusalusteks olid jäälind, jõgivästrikud, mitmesugused ämblikud ja liblikad (eriti tähnik-valgekaruslane).

Koostas: Enri Uusna, keskkonnahariduse spetsialist Lahemaa rahvuspargis