Loodus

Ligi 400 miljoni aastased liivakaljud kerkivad püstloodis otse veest. Orupervel sirguvad puud ja peegeldus jõevees muudavad kirjuvärvilised kaljuseinad veelgi uhkemaks ja kõrgemaks, tõelisteks taevaskodadeks. Väike ja Suur Taevaskoda on alati inimesi võlunud. Siin võib tunda sidet kaugete aegadega, mil meie esivanemad pidasid taevaskodasid ja Ahja jõge pühaks. Tuntud ja armastatud Suure ja Väikese Taevaskoja kõrval on teisteks suuremateks paljanditeks Tsuba pae, Kiviniidu pae, Aliku kalju, Mutso pae, Juuda pae, Sõnajala mägi, Piirioidu pae, Oosemägi, Kivipalu mägi ja Mõsumägi.

Lõhedega liivakivis on koopaid, millega on seotud palju rahvajutte. Tuntud on Väikese Taevaskoja Emalätte koobas veerohke allikaga ning otse vette avanev Neitsikoobas, mille põhjas voolab samuti külm allikaoja.

Oruveerudel, jõekaldal ja põhjaski avanevad rohked allikad muudavad läbi rohelise metsatunneli ruttava jõevee külmaks ja selgeks. Selline elupaik sobib kaitsealustele kalaliikidele hingile, võldasele ja  harjusele aga ka rohe-vesihobulepaksukojalisele jõekarbile ning liivaseintes pesitsevale jäälinnule.

Suuremat osa kaitseala liivasest pinnast katavad nõmme-ja palumännikud. Orulammil on kohati lepikuid. Siin-seal kasvab ka laanemetsa. Metsad on linnurikkad, kaitsealalt on teada 125 linnuliiki. Kaitsealustest linnuliikidest elab kaitsealal lisaks jäälinnule karvasjalg-kakk, öösorr, musträhn ja kaldapääsuke. Vanades kuusemetsades võib peaaegu igal aastal kasvamas leida limatünnikuid. Kaitsealustest taimeliikidest kasvab siin austria roidputk, kevad-ristmadar ja alssosi ning mitmed liival kasvavad kollaliigid.

Inimene on Ahja loodusele tugeva pitseri vajutanud. 1952. aastal rajati jõele hüdroelektrijaam, paisjärv mattis kauni Saesaare kärestiku, mitu paljandit ning koobast. 

Limatünnik Foto: Taavi Nagel

Limatünnik Foto: Taavi Nagel