Alutaguse rahvuspark laieneb 25 000 hektari ulatuses

Valitsus kiitis 10. septembri istungil heaks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on koondada senised kaitsealad ja kaitsealuste liikide elupaigad ühtseks toimivaks tervikuks. Rahvuspargi pindala suureneb 24 749 hektari võrra ning ulatub muudatuste järel 69 768 hektarini.

„Alutaguse on Eesti kõige ulatuslikum ühtne metsa- ja soomaastik ning ainus paik, kus lendorav meil veel elab. Praegune kaitse on aga killustunud: väikesed püsielupaigad keset majandusmetsa ei ole suutnud liigi seisundit parandada. Laiendusega ühendame need eraldiseisvad killud toimivaks tervikuks,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Olemasolevate, üksteisest eraldatud rahvuspargi lahustükkide ja ligi saja väikese püsielupaiga sidumine ökoloogiliselt toimivaks metsamassiiviks on eeldus kahe katusliigi, lendorava ja metsise, kaitse tõhustamiseks. Rahvuspargi laiendus toimub peaaegu tervenisti riigimaadel: täiendavalt kaitse alla võetavatest aladest on eramaad 24 hektarit ehk ligikaudu 0,1 protsenti kogu laiendusest. See eramaa arvatakse piiranguvööndisse, kus metsa majandamine jääb teatud tingimustel võimalikuks.

Rahvuspargiga liidetakse 97 seni eraldiseisvat liigi püsielupaika kogupindalaga 7506 hektarit ning esmakordselt võetakse kaitse alla 17 237 hektarit maad. Suuremas osas on tegemist erinevate väärtuslike metsakooslustega. Kaitse alla võetakse ka 3040 hektarit seni kaitseta soid, sealhulgas Virunurme raba ning Lemmaku, Kaasiku, Kassisaare, Õpetaja ja Pikasilla soo.

Lendorava levila piirdub Eestis Alutaguse piirkonnaga ja liik on kriitilises seisundis. Senised lendorava püsielupaigad on 25 meetri raadiusega ringid ümber pesapuude. Lendorav ei lenda, vaid liugleb puult puule, seega on tal vaja katkematut võrastikku. Kui ümberkaudne mets maha võetakse, jääb kaitstud ring keset lagendikku: loomal ei ole kust toitu leida ega mööda mida edasi liikuda. Nii tekivad üksteisest ära lõigatud väikesed asurkonnad, mis ilma omavahelise ühenduseta pika peale hääbuvad. Sama loogika kehtib metsise ja teiste vanu metsi vajavate liikide puhul: määrav ei ole mitte üksikute laikude arv, vaid see, kas need on ühendatud.

Metsise elupaiku lisandub kaitse alla 10 513 hektarit. Alutaguse on riigi mastaabis olulisemaid metsise tuumalasid. Kokku paraneb laiendusega kaitse 37 ohustatud või kahaneva arvukusega liigil.

Lähinaabrite, näiteks Leedu ja Soome kogemusele tuginedes on rahvuspargi laiendamisel positiivne mõju loodusturismile ja sellest otseselt sõltuvale teenindussektorile. Alutagusel on Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad, järvederohkeim maastik Kurtnas, pikim liivarand Peipsi kaldal ja Puhatus üks Põhja-Euroopa suurimaid soostikke. Rahvuspargi olemasolu annab ka rahvusvahelise signaali, et piirkonnas on loodusväärtustega tutvumiseks olemas kvaliteetne külastustaristu. RMK rajab Kauksisse Eestis unikaalse puulatvades kulgeva loodusraja ja rekonstrueerib Kauksi puhkeala. Uuskülas avati hiljuti loodusspaa ning Peipsi põhjaranniku suvilapiirkondades on arendustegevus varasemaga võrreldes hoogustunud. Koosmõjus olemasolevate vaatamisväärsuste ja majutusettevõtetega toetab laiendus külastajate pikemaajalist viibimist piirkonnas ka väljaspool suvist põhihooaega.

Menetlus algatati kliimaministri 17. oktoobri 2024. aasta käskkirjaga ning kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 18. juunist 5. septembrini 2025. Laekunud ettepanekute alusel leevendati muu hulgas Metsiste piiranguvööndi raietingimusi, arvati kaitse alt välja 1,7 hektarit elamumaad ja lisati õuemaal ehitamise võimalus. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.