Pilliroog kui mitmekülgne materjal ja oluline elupaik

​Eelmisel aastal käivitus soomlaste ja rootslaste Interregi koostöö projekti BalticReed, mille eesmärgiks on avastada uusi võimalusi, kuidas pilliroogu kasutada ja muuta Läänemeri puhtamaks. Oluline on ka leida pilliroo varumiseks loodust säästvaid meetodid.

Projekti on kaasatud ettevõtjad, kes katsetavad pilliroo kasutamist näiteks aianduses turba asendajana ja seemnekasvatuse substraadina, ehitusalal soojustusplaatides hakkepuidu asendajana, veekogude puhastamisel ja biogaasi tootmisel.

Projekti raames uuritakse, kuidas pilliroogu loodusest eemalda nii, et see ei kahjustaks elurikkust, vaid hoopis soodustaks seda. Rootsi looduskaitsjate soovitus on: 

hinda enne rooalal pesitsevate lindude olemasolu ja vali välja kõige ohutumad piirkonnad, kus linde on vähem;
lõpeta niitmine enne pesitsusaega;
jäta niidetavale alale vanema pillirooga saarekesi, näiteks kanalite või lõugaste ääres, 
jälgi maastikuaspekti ja säilita roheline infrastruktuur rooelanikele, ära niida ühtlaselt lagedaks,. Seira, hinda ja jaga oma kogemusi.
arvesta, et roostikulindudest enim ohustatud liigid vajavad vana, vähemalt 2-3 aasta vanust pilliroogu. 
linnukaitse eesmärgiga rooaladel on soovitav niita lahti maismaa ja vee vaheline ala ehk nn sinine piir.
Eestis on ka varasemalt uuritud pilliroogu materjalina: Lisainfot leiab siit. 

Eesti kaitsealadel on pilliroo varumine lubatud külmunud pinnaselt. Sel aastal on kevad tulnud vara, rooalad on sulanud ja esimesed rändlinnudki kohale saabunud. Selletalvine rooniitmise aeg on kaitsealadel nüüdseks läbi.

Avalehe illustratsioon: Elen Apsalon

​

Vaatlusretkel Matsalu roostikus. Foto: Margit Turb

​

​