Loodus

Karst 

Karst saab tekkida aladel, kus esinevad kivimid lahustuvad liikuva põhjavee toimel. Karstialadel kujuneb omalaadne veerežiim. Kevadise suurvee ajal ja suuremate sadude järel täituvad karstunud alade kohal madalamad maapinna osad alad veega, moodustades ajutisi veekogusd. Põuasel ajal kuivab õhuke mullakiht paeni läbi, kuivaks jäävad ajutised veekogud. Tuhala (Kata) karstiväljal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme – karstijärvikuid, langatuslehtreid, kurisuid, karre, allikaid, koopaid, salajõgesid.  
Karstiväljal voolab 26 km pikkune Tuhala jõgi, millest 6km voolab kolme haruna maa all. Pirita jõe vasakpoolse lisajõe läte on Tamsi allikates Mahtra soostikus. Kaitseala magnetiks on kahtlemata Nõiakaev, mis asub Tuhala jõel Sulu talu õues. Tõusuallika sügavus on 2,4 m.  Tõenäoliselt ehitati allikale joogivee kaitseks rakked 1639. a, kui asutati Tuhala kool. Talu on esmakordselt mainitud 1765 a. Tuhala jõe tulvavete ajal võib üle kaevurakmete voolata vett kuni 100 l/s. 

Suhteliselt tasane maastik
Postimäe nõgu kuival ajal. Foto: Marko Vainu

Sama koht, mis eelmiselgi pildil, aga näiliselt tasa ala on veega üle ujutatud.
Postimäe nõgu veerikkal ajal. Foto: Marko Vainu

Allika- ja madalsood, niidud

Kunagistest suurel alal levinud paekivi pinnaläheduse tõttu lubjarikastest allika- ja madalsoodest on tänaseks säilinud vaid väike osa. Need põhjaveetoitelised kooslused on  eriti tundlikud veerežiimi muutustele. Rikkumata allikasoodes kasvavad, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, soo-neiuvaip, koldjas selaginell. lõhnav käoraamat jt liigid. Madalsoodes ja niisketel niitudel kasvab eesti soojumikas, kohalik endeem. Niidukooslustes kasvab püst-linalehik, keda ohustab niidualade võsastumine.
Niisked lamminiidud ja veel võsastumata luhaalad on elupaigaks rohunepile, rukkiräägule ja teistele luhalindudele.

Väikeste valgete õitega püst-linalehik on kaitse all
Püst-linalehik. Foto: Sander Laherand

Metsad 

Sarnaselt sooaladele on ka metsakoosluste, vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade seisud halvenenud eelkõige veerežiimi muutuse ehk kuivendamise, samuti metsaraie tõttu. Inimtegevusest puutumatud paigad on elupaigaks häirimise suhtes tundlikule must-toonekurele, väike-konnakotkale, samuti kanakullile, erinevatele rähnidele (valgeselg-kirjurähn, must- ja laanerähn jt) ning kakulistele (karvasjalg-kakk, händkakk). Metsa elupaikadega seotud käpalisest kasvavad alal punane tolmpea, kõdu-koralljuur, pruunikas pesajuur, vööthuul-sõrmkäpp ja kaheleheline käokeel. Kaitseala loodeosas on Eesti suurima õiega orhidee, kauni kuldkinga, rikkalik kasvuala. 

Laanerähn toimetab puutüvel
Laanerähn. Foto: Karl Adami