Nii nagu varemalt, käivad ka tänapäeval kadrid kadrilaupäeval talust tallu, et õnne tuua. Kellele soovitakse pruudiõnne ja kellele varsaõnne, aga kindel on see, et kadrid lastakse alati sisse, sest õnne, tervist ja edenemist soovivad kõik.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde.
Mardi- ja kadriskäimise peamiseks mõtteks oli pidulikult jagada uudset põllu- ja karjasaaki külakonnaga, ühes sellega taotleda õnne ja tulu järgmiseks aastaks. Kõige selle teenistuses olid lauludki. (H. Tampere). 
Karula kihelkonnast Vähero külast 1909. aastal:
Nii ti rüä terätse 
Nigu Katre silma teräse
Nii ti lamba karvatsõ
Nigu Katre jala karvatsõ
Laut täis lambid 
Põhk täis põrsid
Pund villu puusa pääl
Nagel villu nõna pääl
Kümme nakla kulle pääl
Säitse nakla sällä pääl
ERA-12263-31788-50901, EÜS VI  

Kõigile vaatamiseks on valmis saanud väike jäädvustus Karula kihelkonna vanemast ja tänapäevasest kadrikombestikust.

Filmi tegid Uku Freiberg, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög aastal 2020 MTÜ Karula Hoiu Ühing eestvedamisel. Filmi valmimist toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Keskkonnaamet. Täname Karula rahvuspargi kogukonda võimaluse eest kadrikombestikku jäädvustada.