2017 suvine kursus
LAHEMAA NOORE LOODUSKAITSJA SUVINE KURSUS JUNIOR RANGER 2017
04. juuli – 06. juuli 2017, Ojaäärse loodusmajas
Lahemaa rahvuspargi noore looduskaitsja kursus toimus 4.-6. juulil Vihula vallas Võsupere külas Ojaäärse loodusmajas. Kokku osales kursusel 16 noort Lääne-Virumaalt ja Tallinnast, kellest varasemalt osalejaid oli 13.
4. juuli
Junior rangerid kogunesid kursuse esimesel päeval kella 10.00ks Ojaäärsel. Kursuse avamisel tutvustati Europarc programmi ja noore looduskaitsja kursuse seost Europarciga ja järgnevatele päevadele planeeritud tegevusi ehk päevakava. Laagris osalejad said läbi mänguliste tegevuste tuttavaks, vormistati kursuse kokkulepped ja pandi kirja mida kolmelt päevalt oodatakse. Pärast lõunasööki, jalutati üheskoos Palmse mõisa endises tõllakuuris asuvasse Lahemaa looduskeskusesse, kus uudistati rahvusparki tutvustavat ekspositsiooni. Lisaks viis Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Enri Uusna läbi looduskaitse Eestis loengu. Õhtusöögiks oli külla tulnud Eesti üks tuntum taimetoitlane, kokaraamatute autor ning blogger Sandra Vungi. Sandra rääkis noortele, mis asi on taimetoitlus, milliseid Eestis kasvavaid taimi saame toiduks kasutada, kuidas taimsest toidust on võimalik omastada ja kätte saada eluks vajalikud toitained. Sandra eestvedamisel valmistasid noored üheskoos taimsetest koostisosadest õhtusöögi.
Lahemaa junior-maiasmokad. Foto: Kerli Kõue
Õhtupimeduse saabudes jõudis kätte aega valmistada traditsiooniks saanud kursuse lipp, mille tegemisele sai igaüks käe külge panna. Kuigi õhtu jäi soovitust valgemaks, õnnestus lektor Aivo Tamme juhendamisel üles seada putukate ööpüügiks tarvilik lina ja lamp. Nii juhendaja kui noored said tõdeda, et jahedam ning suviselt valge öö ei ole siiski parim liblikate ja putukate ööpüügiks, aga kõigest hoolimata õnnestus päevakavas plaanitu teostada. Lektor selgitas öise liblikapüügi põhimõtteid ning liike, kes tõenäoliselt linale tee leiavad.
5. juuli
Teise päeva hommikul jätkati endiselt Lahemaa putukate ja liblikate teemadel. Vaadati üle öine saak ja prooviti ühiselt püütud liigid ära määrata. Juhendaja Aivo oli kaasa toonud liblikakogusid ja määrajaid, valmistati klaaspurke, vatti ja majapidamispaberit kasutades surmutid. Junior rangerid said liblikavõrke kasutades Palmse park-metsas liblika püüdmist harjutada. Paaritunnisele retkele järgnes Lahemaa looduskeskuses praktiline töö liblikate sirutamisega. Paljudele oli see esmakordne kokkupuude selle teemaga ning nii mõnigi noor tõdes, et putukate ja liblikate surmamine neile ei meeldi, kuigi liblikate sirutamine tundus põneva ja kaasakiskuvana, kogude vaatlemine aga veetles kõiki osalejaid.
Putukajahil. Foto: Kerli Kõue
Pärastlõuna kuulus looduse meelevallas hakkamasaamisele. Võsu sadamas ootas laagrilisi ka Virumaa Teataja noor ajakirjanik, kes sama nädala ajalehte kursusest artikli kirjutas. Esmalt tutvustas merepääste lektor Robert Aasa noortele merepääste olemust ning veeohutust. Robert andis ülevaate erinevatest päästevestidest, rakettidest ja nende omapäradest, kuival maal harjutati läbi võtted, kuidas merehädas grupiviisiliselt ja individuaalselt ennast ise võimalikult kaua vees elusana hoida ning mitte paanikasse sattuda. Suvise kursuse suurimaks väljakutseks ja hirmuks kujunes merepääste praktiline osa. Selleks oli lektor Robert Võsule kutsunud Piirivalve- ja Päästeameti kaatri, lisaks Võsu vabatahtlike päästjate merealuse.
...ja siis hüpati otse merre. Foto: Kerli Kõue
Päästetöödel kasutatavate paatidega mindi hülgehallile merele ja vabatahtlikult päästeveste kandes hüpati ca 14-15 kraadisesse vette. Meres külma vee meelevallas tehti läbi kõik kuival maal õpitu, lõpuks kogeti päästealuse ja nende meeskondade poolt abi saamine ja päästmine. Kuigi emotsionaalselt äärmiselt karm kogemus, siis kõik laagrilised meenutasid just seda osa 2017.aasta suvise kursuse parima, õpetliku ja hädavajalikumana. Suvise kursuse teisel päeva käis ühe lektorina külas Ako Säälik, kes kaasahaaravalt rääkis looduse meelevallas toimetulekust. Üheskoos prooviti märjast materjalist lõket süüdata, kasutades selleks tikkude asemele süütepulka. Teoorias mängiti läbi erinevad olukorrad, kuhu looduses seigeldes sattuda võib. Arutati, mis asju oleks hea endaga alati kaasas kanda. Vahva ja tegusa päeva lõpetasime ühise lõkkeõhtu ja mängudega.
Rahvatants rabas. Foto: Kerli Kõue
6. juuli
Kursuse viimasel päeval sõitsime Ojaäärselt mitte kaugel asuvasse Laukasoosse, et Eestimaa Looduse Fondist Jüri-Ott Salmi ja Marko Kohviga koos rabas matkata. Matkamisest olulisemgi oli päeva juures siiski soode taastamisest teada saamine. Lektorid näitasid noortele alasid, kus taastamistöid teostama hakatakse ning selgitasid nende tööde vajalikkusest. Kuna Laukasoo on laiemale üldsusele pigem tundmatu ja kättesaadamatu paik, sest puuduvad harjumuspärased matkarajad ning laudteed, oli võimalus näha hundi jälgi ja väljaheited. Selgeks said rabataimed ja sisalikegagi tutvust tehtud. Rabast naastes oligi aeg asjade pakkimiseks ning kolme päevase kursuse lõpetamiseks. Noorte silmadest peegeldus kurbust ja häälest kõlas nukrust, sest aeg lendas üheskoos põnevalt ja ääretu kiirusega.
Kursuse lõpetasime viktoriiniga, kursuse video vaatamisega ja tunnistuste üle andmisega.
Lahemaa lahedad. Foto: Kerli Kõue