Soomaa rahvuspargis vähendati hundikarja

Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.

Üldiselt on üle Eesti huntide poolt kariloomadele tekitatud kahju 2025. aastal võrrelduna paari eelneva aastaga vähenenud. Näiteks 2023. aastaga võrdluses on üle poole vähenenud lammaste murdmine. Küll aga suurenes huntide poolt veiste murdmine, nendest juhtumitest ligikaudu pooled toimusid ühes piirkonnas – Soomaal.

Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist alaga, kus suurte alade üleujutuse tõttu on väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest kaitsta. Tavapärasteks karjakaitse võteteks on kiskjatõrjeaed, kariloomade öine lauta ajamine ja karjavalvekoerte kasutamine. Kiskja rünnakute võimalusi vähendab ka lühikesel perioodil poegivate loomade koondamine hästi kaitstud karjamaale. Üksikuid juhuslikke kariloomade murdmisjuhtumeid esineb alati, ka paremini kaitstud tingimustes.  

Soomaal toimetab kokku ligi kümme karjakasvatajat, kelle jaoks veiste karjatamine on võimalus sealseid pärandniite hooldada. Kuna karjamaad asuvad hajusalt ja on aeg-ajalt üle ujutatud, on nende ümber püsivaid aedu rajada töömahukas. Rahvusparki sobivat uute suurte lautade ehitamise lahendust pole seni leitud. Põliselt siinseid luhaalasid kasutatud heina varumiseks. Kariloomadest lehmi ja hobuseid peeti väiksemates karjades inimeste läheduses, lambaid niiskematel aladel oluliselt ei kasvatatudki.  

Siiani hundid elanud rahvuspargis täisväärtuslikku elu ja tulnud edukalt toime ilma, et kohalike elanike varale tekiks suuremat kahju. Hunt on oma loomult oportunist ja murrab sealt, kus see on kõige lihtsam. Looduslikult on tema saakloomadeks metskits, -siga, põdravasikad. Samas on sõraliste arvukuses viimastel aastatel täheldatud mõningat langustrendi, näiteks metssigu on vähem aafrika seakatku uue puhangu ja selle levikut ennetava küttimissurve tõttu. 

Huntide poolt sagenesid Soomaal kariloomade murdmised 2024. aasta sügisel. Eelmisel aastal hukkus kolmel omanikul vähemalt kaks lammast ja üheksa veist, lisaks haavati kahte veist. 2025. aastal murti sama palju lambaid, kuid veiseid hukkus huntide rünnakutes juba üle 30, lisaks haavati viit looma. Veisekarjades langesid saagiks enamasti vasikad. See näitab, et Soomaal õppis üks hundikari veised sööma. Tänavuse aastani olid rahvuspargis elanud hundi ligi kakskümmend aastat ilma küttimiseta, küll aga on jahipidamine toimunud rahvusparki ümbritsevatel aladel.

Karjapidajate poolne surve hundi küttimise erilubade väljastamiseks algas 2024. aastal, kui hukkunud loomade arv muutus mõne veisekasvataja jaoks väljakannatamatuks. Tekkinud probleemi lahendamiseks korraldasid Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad Soomaal mitmeid kohapealseid arutelusid. Et kariloomade murdmises kahtlustatavad hundikarjad tegutsevad suuremas osas valdavalt rahvuspargis, mitte ümbritsevates jahipiirkondades, leiti, et ümberkaudu küttimine ei annaks oodatavat tulemust. Kui kütitakse ära „valed“ isendid, jätkuksid suure tõenäosusega murdmised rahvuspargi kariloomadele. Kõige suurem võimalus kahjustuskolletes konkreetsed nö nuhtlusisendite tabamiseks annaks varitsusjahi meetodi kasutamine. 

Nii leppisid Kliimaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti esindajad kokku, et rahvusparki väljastatakse huntide küttimise eriload, seda väljaspool hundijahi hooaega. Keskkonnaametist 7. märtsil välja antud loaga lubati varitsusjahiga küttida üks hunt. Alles 21. septembril tabasid jahimehed suure isahundi, kuid murdmised jätkusid. 26. septembril andis Keskkonnaamet eriloa veel viie hundi nuhtlusisendi küttimiseks. Novembri lõpuks realiseeriti kõik kuus eriluba. Hundijahis osalesid külgnevate jahipiirkondade, näiteks Rahnoja Jahiseltsi jahimehed.

Novembris algas hundijahi hooaeg. Üle Eesti väljastati kõige suuremate kahjustustega ohjamisaladele kokku 112 luba. Soomaa on osa Viljandi-Pärnu ohjamisalast, lubatud on viie isendi küttimine, nii et hunte ei jäetud veel rahule. 14. detsembril tabasid Päri-Metsküla Jahiseltsi jahimehed Raudna jõe luhalt kolm nuhtlusisendit. Kaks hundiluba on veel realiseerida. Hundijaht kestab veebruari lõpuni.

Kohapealsete arutelude käigus lepiti lisaks küttimismeetmetele kokku ka mitmetes ennetavates tegevustes, mida on võimalik Soomaale iseloomulikes tingimustes rakendada. Karjakasvatajad väljendasid valmisolekut kaaluda vasikate poegimisaja paremat ajastamist nii, et noorloomad oleksid enne suvistele luhaaladele viimist piisavalt suureks kasvanud ja vähem haavatavad. Samuti arutati karjatamise ruumilist ja ajalist koondamist ning võimalust kasutada ajutisi või liigutatavaid kaitselahendusi perioodidel, mil kiskjarisk on suurem. Lepiti kokku, et meetmete tõhusust hinnatakse jooksvalt ning vajadusel täpsustatakse koostöös Keskkonnaameti ja teiste osapooltega arvestades nii looduskaitselisi eesmärke kui ka karjakasvatajate praktilisi võimalusi.

Keskkonnaamet on aruteludes juhtinud tähelepanu ka täiendavatele mittesurmavatele meetmetele ning suunanud nende kasutamist. Kohalikud karjakasvatajad on praktikas kasutanud inimvalvet ja peletusvahendeid, sealhulgas rakette, et vähendada kiskjate ligipääsu kariloomadele. Samuti on kokku lepitud, et jätkuvalt otsitakse koostöös Soomaale sobivaid täiendavaid ennetusmeetmeid arvestades ala looduslikke eripärasid ja piiranguid.

Kindlasti ei kao jahi tagajärjel hundid Soomaa rahvuspargist ära – see ei ole ka eesmärk. Küll aga näitab aeg ning jätkuvad arutelud, kuidas saavutada parem tasakaal rahvuspargi pärandniitude hooldamise ja loodusliku fauna püsimise vahel.