Keskkonnaameti eesmärk on luua kaitse-eeskiri, mis tagab Matsalu rahvuspargi väärtuste kaitse. Seoses huvigruppide väljendatud murega, et väärtuste kaitset plaanitakse hoopis vähendada, selgitame mõningaid plaanitud muudatusi.

Kõik need väärtused, mille kaitset saab tagada ainult range kaitsekorra kaudu, on Matsalus planeeritud sihtkaitsevööndisse ja reservaati. Vähemtundlike liikide elupaiku kaitseme piiranguvööndis. Kogu rahvuspargi pindala suureneb kaitsekorra kavandi järgi ca 79 ha.

Eesmärk on kaitsekorda muuta lihtsamaks ja arusaadavamaks. Uus kaitse-eeskiri põhjustaks vähem bürokraatiat kui senine – näiteks ei peaks kohalik elanik edaspidi küsima Keskkonnameti nõusolekut õuealale kuuri või garaaži ehitamiseks. Samuti ei säilitata selliseid piiranguid, mis ei ole seni oma eesmärki täitnud või mille mõju loodusväärtuste kaitsele on vähene, kuid toovad kaasa palju asjatut bürokraatiat – näiteks liikumispiirangud puisniitudel ja paadiga sõitmine Väinameres.

Uues eeskirjas on vööndite piirid maastikul loogilisemad ja eristuvad paremini.

Matsalu rahvuspargile on vaja uut kaitse-eeskirja seetõttu, et kehtiv kaitse-eeskiri pärineb aastast 1997 ja kehtib kuni 1. maini 2023. Vanas eeskirjas on jahipidamine reguleeritud väga ebaselgelt, praegust sõnastust võib tõlgendada linnujahti lubavana.

Enamik sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse minevast alast, ca 19 000 ha, asub merealal. Kaitsealuste lindude pesitsusalad ja olulisemad peatumisalad jäävad eeskirja eelnõu järgi endiselt sihtkaitsevööndisse. Kavandatav muudatus teeb aga Väinamere veealal inimeste liikumise lihtsamaks ja väheneb tarbetu halduskoormus, mis tekib pidevatest lubade andmisest ja kontrollimisest.

Maismaal planeeritud vööndite muudatused on seotud poollooduslike koosluste ehk niitude ja karjamaade kaitsega. Seal, kus ei ole vaja seada liikumispiiranguid, saab rakendada kaitset ka piiranguvööndis.

Tahame rõhutada ka seda, et nii looduslik kui ka hooldatav sihtkaitsevöönd tähendavad sama ranget kaitset. Kuna Matsalu rahvuspargis on enamik sihtkaitsevööndeid sellised, kus on vajalik poollooduslike koosluste hooldamine ehk niitmine ja karjatamine (st inimesel on vaja looduse kujunemisele kaasa aidata), on nad n-ö hooldatavad. Sellises vööndis on lubatud ainult tegevused, mis aitavad kaasa loodusväärtuse kujunemisele ja paranemisele.

Keskkonnaameti jaoks on väga oluline, et Matsalu kogukond ja loodusest hoolivad inimesed rahvuspargi uue kaitsekorra kavandiga tutvuksid ja teeksid selle täiendamiseks sisulisi ettepanekuid. Kaitse-eeskirja lõpptulemust kujundab alati ka kogukonna ja huvigruppide arvamus. Ootame kõiki ettepanekuid, mille kaitse-eeskirjas rakendamine aitaks loodusväärtusi paremini kaitsta. Selleks ongi praegu käimas kogukonna ja huvigruppide kaasamise periood, mil ootame kõigi huviliste, sealhulgas MTÜ-de ja ekspertorganisatsioonide arvamusi, mille abil kaitsekorra kavandit veel paremaks muuta.

Reedel, 18. detsembril 2020 toimub veebi teel infotund, mille eesmärk on kaitse-eeskirja kavandit huvilistele lähemalt selgitada, et detailse dokumendi sisu oleks kõigile arusaadav. Liitu Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja kavandi infotunniga 18. detsembril 2020 kell 15 MS Teams’i keskkonnas siin. Põhjalikum arutelu ja kaasamiskoosolek on kavandatud 2021. aasta märtsikuusse.

Ettepanekute esitamiseks oleme jätnud pika perioodi, et huvilised jõuaksid kavandiga tutvuda ja esitada sellele läbimõeldud ettepanekuid. Seda saab teha kuni 8. veebruarini 2021. Kõiki esitatud ettepanekuid kaalume siis, kui huvilised on saanud oma ettepanekud esitada.

Kui avalikustamise käigus jõuame järelduseni, et kõikide kavandatud muudatuste tegemine ei ole siiski otstarbekas, siis korrigeerime eelnõud. Kui avalikustamine läbi saab ja kõik ettepanekud kokku võtame, siis saame hakata otsustama, kuidas eelnõuga edasi minna.

• Tutvu uue kaitsekorra kavandi ja lisamaterjalidega Keskkonnaameti kodulehel.
• Loe 13. novembril 2020 avaldatud uudist „Keskkonnaamet ootab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra kavandile kaasa rääkima“ Keskkonnaameti kodulehel.