Valminud on lagritsa kaitse tegevuskava

Keskkonnaamet on kinnitanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava, mis võimaldab alustada liigi taasasustamiskatset Eestis. Lagrits on III kaitsekategooria liik, kes on praeguseks Eesti loodusest kadunud.

Kaitse tegevuskava on aluseks pilootprojektile, mille eesmärk on hinnata, kas lagritsat on võimalik Eesti tingimustes edukalt taasasustada ning millised tegurid mõjutavad asurkonna kujunemist ja püsimist. „Taasasustamisega soovitakse paremini mõista liigi ökoloogiat ja võimalusi selle naasmiseks meie loodusesse,“ ütles Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Sander Laherand.

Taasasustamine toimub esialgu Pakri saartel riigimaal. Pakri maastikukaitsealal kehtib lagritsale sobiv kaitsekord. Kaitse tegevuskava ja pilootprojekt ei kehtesta uusi piiranguid maaomanikele. Sobivate alade valikul eelistatakse riigimaid. Kui taasasustamiskatseks sobiv ala paikneb eramaal või piirneb sellega, toimub tegevus üksnes kokkuleppel maaomanikuga. „Projekti käigus kogutakse teadmisi liigi käekäigu kohta looduses. Saadud tulemuste põhjal hinnatakse edaspidi, kas ja millises mahus on põhjendatud tegevustega jätkata. Oluline on rõhutada, et käesolev tegevuskava ja taasasustamiskatse ei too kaasa uusi piiranguid maaomanikele. Tegemist on teaduskatsega, mille fookus on teadmiste kogumisel,“ selgitas Laherand.

Lagrits on Eesti loodusest kadunud liik, kelle levila piirdub nüüdseks peamiselt Lääne- ja Lõuna-Euroopaga. Lagritsa taasasustamise tegevusi korraldab Tartu Ülikool koostöös Tallinna Loomaaiaga.