Alam-Pedja LKA 30. sünnipäeva tähistati seminariga

Septembri alguses, veel suvesoojas tähistati seminariga Alam-Pedja looduskaitseala 30. sünnipäeva. Meeleolukas oli ainuüksi seminari toimumiskoht: moodne heinaküün Valmaotsa külas kaitseala piiril. Just siin hoiustab luhtadelt niidetavat heina kohalik maahooldaja Viljar Ilves. 

Tähelepanu sünnipäevalisele jagus nii kaitseala loomisele eelnevat meenutades kui tulevikku vaadates. Päris palju tegevusi on Alam-Pedja kaitsealal lähiajal toimumas LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (lühemalt LIFE-SIP AdaptEST). Sünnipäevaseminar toimus samuti AdaptESTi projekti raames.

Seminarile kogunes ligi poolsada kaitsealaga seotud inimest. Et Alam-Pedja oma mitmekesise loodusega on nii paljude hinge pugenud, teeb meele rõõmsaks. Avasõnades kõlas mõte, et kuigi see on suur ja peaaegu inimtühi ala, ei püsiks siinne elurikkus ja mosaiiksus ilma loodushoidlike inimeste, eriti kohalike, abita. Nii et hoia, mida armastad! Kaitseala loomise aegade meenutustest käis korduvalt läbi Einar Tammuri nimi. Just Einari ümber kogenenud bioloogiatudengid avastasid 1980ndatel enda jaoks Laeva soo, lagunema jäänud vanad talukohad, taliteed, jõhvikad, kotkapesad, metsad ja jõed. Kotkahuvilisena oli just Einar kaitseala loomise eestvedaja ning Alam-Pedjale nime andja. Osa praegusest kaitseala territooriumist oli enne taasiseseisvumist NSVL-i sõjaväe lennukite pommituse harjutusala.

Kaitseala loomist meenutavad Arne Ader, Pille Tammur, Urmas Sellis ja Hanno Zingel. Foto: Kaili Viilma  

Teises seminari osa ettekannetest saime ülevaade tegevustest, mida kaitsealal praegu liigirikkuse heaks tehakse ning kliimamuutustega kohenemiseks planeeritakse. Näiteks soode ja märgade metsade taastamine ehk märjutamine, vanajõgede suudmete avamine ja jõesängide taastamine, maaspesitsevate lindude kisklusohu vähendamine, luhtade niitmine ja karjatamine ning luhaheinale kasutuse leidmine. Kuulsime ka kaitseala lindude ja kalade käekäigu uudiseid. Aruteludes toodi välja mitmeid murekohti, näiteks külastuskoormuse kasv ja hooldustööde liiga jäigad reeglid. Alam-Pedja kaitseala on kuldse kesktee otsimise vestlused väga elavad ka koostöökogu kokkusaamistel.  

Kalastikust ja jõgedest kõneles Meelis Tambets. Foto: Elo Raspel

Õhtuhämaruses järgnes ettekannetele ja aruteluringidele fotoprogramm. Oma nägemuse kaitseala elukatest ja elust-olust läbi aastakümnete panid kokku Urmas Tartes, Arne Ader ja Sven Zacek. Et pildiprogrammid tekitasid vaatajates lõbusaid vestlusi, libises sünnipäevaseminari lõpp päris öösse.   

Nendele huvilistele mõeldes, kes soovisid sünnipäevast osa saada ilma heinalõhna nuusutamata, seminari ettekanded salvestati ja need on järelkuulatavad kolmes osas (esimene osa/ teine osa/ kolmas osa). Seminari peakorraldaja ja juht oli Kaili Viilma Keskkonnaametist. Suur tänu ka Viljar Ilvesele mitmekülgse abi ja võõrustamise eest. Aitäh samuti kõigile esinejatele! 

Kliimamuutustega kohanemise projekti (AdaptEST) koduleht on: https://lifeadaptest.ee/. Head uurimist ja osalemist!