Alutaguse rahvuspargi koostöökogus räägiti rahvuspargi laiendusettepanekust

31. märtsil toimus Alutaguse rahvuspargi koostöökogu kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava töörühma koosolek, kus tutvustati Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanekut ja selle kohta koostatava ekspertiisi esialgseid tulemusi.

Eelmise aasta augustis esitas Eestimaa Looduse Fond keskkonnaministrile ettepaneku Alutaguse rahvuspargi laiendamiseks. „Alutaguse piirkond on tuntud oma võimsate põlislaante poolest, milles leiduvaid loodusväärtusi on tarvis suurenenud raiesurve tingimustes eriliselt hoida. Taolist terviklikku loodusmassiivi on kõige mõistlikum kaitsta just riigimaal, et ei tekiks liigset survet eraomanikele,“ võttis ELFi ettepaneku kokku Liis Kuresoo.

Kuna ettepanek vastas looduskaitseseaduse nõuetele, edastas Keskkonnaministeerium selle Keskkonnaametile ettepanekuga sisulise ekspertiisi koostamiseks. „Keskkonnaametil on kohustus hinnata ala kaitse alla võtmise põhjendatust, kui selline ettepanek on ministrile esitatud. Praegu on Keskkonnaamet koostamas ettepanekule ekspertiisi, mille põhjal saab keskkonnaminister otsustada, millises osas ala kaitse alla võtmise protsessi tuleb jätkata,“ märkis Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter.

Seekordsel virtuaalsel koosolekul oli osalejaid rohkem kui varasematel koostöökogu kohtumistel, kokku üle 50 inimese. Koosolekul osalesid rahvuspargi ja ümberkaudsete aladega seotud huvigrupid, kelle hulgas oli nii looduskaitsjaid, maaomanikke, kohaliku omavalitsuse esindajaid, turismivaldkonnaga tegelejaid kui ka metsamajandajaid. „Täname kõiki osapooli, kes arutelus aktiivselt kaasa löövad ja on oma ettepanekud meile edastanud,“ sõnas Riina Kotter.

Nagu tänanegi arutelu näitas, tekitab enim küsimusi see, kuidas maaomanikele looduskaitselisi piiranguid kompenseeritakse.

Koosolekul said kõigepealt sõna Eestimaa Looduse Fondi esindajad Liis Kuresoo ja Indrek Tammekänd, kes selgitasid, miks Eestimaa Looduse Fond sellise ettepaneku keskkonnaministrile esitas. Seejärel esinesid eksperdid Anneli Palo ja Meelis Leivits, kes on Keskkonnaameti tellimusel koostamas ettepanekualale loodusväärtuste ekspertiisi. Ekspertiisi koostamisel on jõutud etappi, kus Meelis Leivitsal on valminud analüüs loodusväärtuslike ja elustikurikaste alade kohta. Helsingi Ülikoolis välja töötatud arvutiprogrammi Zonation abil saab alad looduskaitselise prioriteetsuse alusel pingeritta seada ning kaardil kuvada näiteks need kohad, kuhu on koondunud haruldaste liikide elupaigad ja looduslikus seisundis metsakooslused. Kaardianalüüsi põhjal paneb ekspert Anneli Palo kokku selgitused, millised väärtuslikud elupaigad jäävad ettepanekualale ja kuidas tuleks tagada sidusus nende vahel.

Kui eksperdid Meelis Leivits ja Anneli Palo on oma analüüsi teinud, piiritleb Keskkonnaamet täpsemalt need loodusväärtuslikud alad, mille riikliku kaitse alla võtmine looduskaitselisi väärtusi arvestades on põhjendatud. Samuti koostab Keskkonnaamet ülevaate, millisel määral mõjutab nende alade kaitse alla võtmine eramaid ja kui suur on riigimetsa majandamisest saamata jääv tulu.

Hinnanguliselt 2021. aasta sügisel tutvustatakse ekspertiisi tulemusi ja edasisi plaane kaitse alla võtmise suhtes avalikkusele ja nendele maaomanikele, kellele ettepanek piirangutes muudatusi kaasa toob. Alles pärast maaomanike ja teiste huvigruppide arvamuse kokku kogumist esitatakse ettepanek ministrile täiendavate alade kaitse alla võtmise või juba kaitse all olevate püsielupaikade kaitsekorra muutmise menetluse algatamiseks. Praeguses etapis pole veel selge, kas laiendatakse rahvusparki või jätkatakse ettepanekualale jäävate väärtuslike elupaikade kaitset püsielupaikadena.

Üks kolmandik ettepanekualast hõlmab juba kaitse all olevaid metsise ja lendorava püsielupaiku. Ülejäänud laiendamise ettepanek puudutab peamiselt riigimetsamaad, mida on kokku üle 17 000 ha. Erametsaomanikele laiendusettepanek suurt muudatust ei tähenda. Ettepanekualale jäävad eramaad paiknevad valdavalt olemasolevates püsielupaikades, kus juba praegu kehtivad looduskaitselised piirangud.

Koosoleku ettekannetega saavad huvilised tutvuda SIIN. Koostöökogu materjalide juurde lisatakse paari päeva jooksul ka koosoleku salvestus.

Lisateave:
Riina Kotter
looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist
riina.kotter@keskkonnaamet.ee
503 7128

Leili Tuul
kommunikatsiooninõunik
leili.tuul@keskkonnaamet.ee
5347 9214