Loodusturismi ühingu eestvõttel tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist põlislooduse nädalat ning seoses sellega toimub oktoobri kolmandal nädalavahetusel kümneid matku ja muidu sündmusi meie põlislooduse tutvustamiseks.

„Põlisloodus on Eesti loodusturismi jaoks ülioluline väärtus,“ ütles Eesti Loodusturismi Ühingu juhatuse liige Aivar Ruukel. „Suuresti põhineb Eesti kui turismisihtkoha kuvand just meie rikkalikul põlisloodusel. Meil on näidata palju sellist, mis mujal riikides on juba hävinud.“

​Ruukeli sõnul vajab põlisloodus tutvustamist mitte ainult väliskülalistele, vaid ka meie oma Eesti inimestele. „On ju nii, et kui midagi hästi tunned, oskad seda ka kaitsta. Oleme harjunud sellega, et meil on palju põlisloodust ning võib-olla ei oska me ise alati seda hinnata ja väärtustada. Sellepärast kutsume inimesi osa saama mitmesugustest põlisloodust tutvustavatest sündmustest ja matkadest.“

​Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel sõnas, et Eesti põliseimateks elupaikadeks on sood, mis hakkasid kujunema kohe pärast jääaja lõppu. „Ka ainsad meie päris omad ehk Eestis kujunenud liigid Saaremaa robirohi ja Eesti soojumikas on kujunenud just soodes,“ ütles ta. „Põlisloodusest annavad aimu ka seal elutsevad sümbolliigid nagu hundid, ilvesed, karud ja kotkad. Kui mujal maailmas leiab neid liike eeskätt mäestikes, siis meie looduses on nende püsimisel ja levimisel võtmeroll just rabadel, millede saartel asuvad puutumatuimad metsaelupaigad.“

​Põlislooduseks saab lugeda veel ka puhtaveelisi järvi, paisudest kammitsemata jõgesid, aga ka pärandniite. "Eesti on pindalalt küll maailma keskmine riik, kuid on seejuures suutnud säilitada kümnete tuhandete ruutkilomeetrite suurused loodusmaastikud rahvusparkides ja kaitsealadel. Meie Soomaa, Lahemaa, Alam-Pedja, Peipsiveere, Läänemaa Suursoo ja Alutaguse on siinse loodushoiu suur edulugu", sõnas Zingel.

Peeter Vissak, kes on samuti Eesti Loodusturismi juhatuse liige, lisas, et põlislooduse kategooriasse liigituvad ka merealad, eeskätt rannikud. „Eestis on mitmed märgilised kõnnumaa objektid või ilmingud seotud eluta loodusega, peamiselt endiste ja praeguste rannajoontega. Siia hulka kuuluvad Balti klint ja Lääne-Eesti klint sisemaast läänesaarte rannikuni. Samuti võime uhked olla Litoriinamere ja Antsülusjärve rannamoodustiste üle, milleks on nii endised rannaastangud kui rannikust kaugemale jäävad liivaluited,“ sõnas ta. „Peame mõistma, et kui pärandkooslused võivad inimtegevuse tagajärjel minna ja tulla, siis hävitades geoloogilise põlislooduse komponendi, kaobki ta jäädavalt.“

Info põlislooduse nädala raames 17.-18. oktoobril kõikjal Eestis toimuvatest üritustest ja matkadest on koondamisel lehele loodusturism.com/polisloodus. 

Rahvusvaheline põlislooduse nädal (International Wilderness Week) leiab aset 19.-23. oktoobril ning kaasa löövad riigid üle maailma. Nädala tippsündmuseks pidi olema suur põlislooduse teemaline konverents, kuid koroonasituatsiooni tõttu on üritused kolinud veebi. Viiepäevane programm pakub rikkalikult arutelusid, esitlusi, õpitubasid, online-ekskursioone ning võimalust suhelda oma ala ekspertidega kogu maailmast. Ka Eestis toimuvatest matkadest pannakse kokku videoesitlus, mis jõuab huvilisteni kõikjal maailmas.

Lisainfo:

Aivar Ruukel 5061896

Kaisa Linno 5239239

Peeter Vissak 53709789